Püüdlus säilitada Eesti dokumentalistika koolkonna operaatoritöö traditsioone.
Month: March 2018
Oskuse eest kirjutada lugusid, mis toimuvad omas ajas kuid on alati kaasaegsed ja puudutavad vääramatu jõuga olulisi teemasid.
Rainer Sarneti stsenaarium põhineb küll Andrus Kivirähki bestselleril, kuid on siiski täiesti omaette käsitlus Kivirähki loodud maailmast. Sarneti jaoks on filmi kesksed küsimused seotud hinge, usu ja vastamata armastusega. Kriitik Tõnu Karjatse on välja toonud, et Sarnet on ehitanud Andrus Kivirähki mütoloogiakäsitlusse oma loo, jättes sealjuures alles enamiku romaanist tuntud elemente ja tegelasi. “Sarneti fookus […]
Stsenaariumi teevad eripäraseks unikaalsed karakterid ja originaalsed detailid, autoritele ainuomased leiud. Stsenaristid valdavad elu nägemise ja kunstilise tõlgendamise oskust, osavust tõepäraste ja koloriitsete karakterite loomisel, komöödiavahendite valdamist ning kandvate stseenide ülesehitamise kaunist kunsti.
Oskus luua maailmad, mis ei unune.
Rainer Sarnet alustas selle filmi loomist juba enam kui kümme aastat tagasi ja tulemus on olnud ootamist väärt – “Novembrit” on saatnud edulugu nii Eestis kui rahvusvaheliselt, mida tõestavad osalemised Tribeca, Palici, Karlovy Vary, Shanghai jpt. tipptasemel filmifestivalide programmides. Sarnetit on tema töö eest juba tunnustatud auhindadega nii PÖFFi, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu kui Kultuurkapitali poolt.
Priit Pääsukese ilma Eesti Filmi Instituudi toeta indie-filmina valminud KETI LÕPP on stiilne ja kompromissitu, konventsioone lammutav mängufilmidebüüt. Film on art-house’ile omase tugeva režissöörinägemusega, kuid samas laiale vaatajaskonnale mõistetav ja puudutav. Valdavalt ühes tegevuspaigas lahti rulluvas KETI LÕPUs on režissöör sidunud meeldejäävaks tervikuks kokku orgaanilise ja humoorika näitlejate ansamblimängu, lummava operaatoritöö ning kaasaegse, naha alla […]
Ere, jõuline ja täidetud roll.
“Minu näoga onu” on eeskätt isa ja poja lugu. Rain Tolk ja Roman Baskin on moodustanud niivõrd eheda duo, mängides karaktereid, kellele südamest kaasa elada kui ka kelle üle lust nalja heita. Nende mäng on mõjus, usutav ja äratuntav.
Jörgen Liigi Hans kehastab “Novembris” romantilist, pimestavat igatsust millegi kättesaamatu ja kauni järgi. Tema siiras ja ehe rollisooritus Hansuna tõestab, et ka kõige pimedamast ööst ja paksemast mudast võib valguskiir läbi murda. Hansu hingestatud vestlusi lumest tehtud kratiga, mis räägivad Veneetsiast, gondlitest ja igavesest armastusest, võib lugeda Eesti kinoajaloo kõige romantilisemate hetkede hulka.