TELENOMINENDID

PARIM TÕSIELUSAADE (FACTUAL/REALITY)

“Eesti parim pagar”

„Eesti parim pagar“ on küpsetussari, mis põhineb populaarsel Suurbritannia saateformaadil "The Great British Bake Off". Saates võistlevad Eesti parimad hobiküpsetajad kõikvõimalike küpsetiste valmistamises. Tegu pole aga pelgalt võistlusega vaid saatega, mille vaatamine tõstab tuju. See on nagu tugitoolisport aga väga magusal moel. Isuäratavad küpsetised, tavalised inimesed ning nende armastus küpsetamise vastu teeb pagarisaatest kaasahaarava vaatamise. Iga episood annab võimaluse kaasa elada kümnete kookide valmimisele - kas see kerkib või kõrbeb? Võistlejad on tavalised inimesed, kelle seast iga vaataja leiab oma hingesugulase. Oluline on ka saate inspireerimisvõime, see suunab inimesed kööki küpsetama ning tulemust pere ja sõpradega jagama.
Filmi link

“Pealtnägija”

Ilma “Pealtnägijata” ei kujuta Eesti teleajakirjandust enam vist keegi ette. 1999. aastast püsivalt ETV programmis olev uuriva ajakirjanduse lipulaev läbis 2017. aasta lõpul edukalt poolmüstilise 666. saate rajajoone. Ja midagi fataalset ei juhtunudki. Pigem vastupidi – tundub, et saate tegijad on saanud hoogu juurdegi. Haigekassale võltsarvete esitajad, korrumpeerunud linnaametnikud, ebateaduste propageerijad, veterinaaridest ilusüstijad ja muu selline seltskond ootab kolmapäeva õhtut küüsi närides ja suhtekorraldajate või oma advokaatidega paanilisi telefonikõnesid pidades. Nagu sütel, tunnevad end ka need, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu on ohus laste ja teiste ühiskonna nõrgemate elu või tervis.
Filmi link

“Roaldi nädal”

“Roaldi nädal” rabab ilustamata ülevaatega fentanüülisõltlaste argipäevast, tehes seda erakordse avameelsusega ja šokeerivate kaadritega. Eestis laialt levinud probleem tuuakse vaatajateni läbi viie inimese loo, kes kõik on ekraanil oma näo ja nimega. Saate peategelased lasevad Roald Johannsoni ja kaamera ligi sõltlaste igapäevasele karmile reaalsusele, kuhu kuuluvad läbirääkimised diileritega, süstimine ja saadud kaif. Saade on kõlapinda leidnud ka koolides, kes on huvi tundnud selle kasutamiseks õppematerjalina.
Filmi link

PARIM TELESERIAAL

“Lotte lood”

Kes ei teaks Lottet Leiutajatekülast, vahvat koeraplikat, kes koos sõprade - kassipoeg Bruno ja jänesepoiss Albertiga lööb kaasa külaelanike ettevõtmises ja lahendab põnevaid detektiivimõistatusi. Eesti laste lapsepõlvelemmik joonisfilmist, raamatust ja teatrilavalt on nüüd esmakordselt tele-ekraanil! Lotte tegutseb päris Leiutajatekülas koos üsna inimnäolise külarahvaga, kel igaühel oma iseloomulikud oskused, veidrused ja voorused. Lotte toob oma päevikust meile lood emadepäeva tähistamisest, varastatud pannkookidest, salapärasest puukepist, tundelistest armukirjadest, vanaema ja vanaisa külaskäigust ja ootamatuid sekeldusi täis lõbusast jõulupeost.
Filmi link

“Merivälja”

Müstilise põnevussarja tegevus toimub Tallinna äärelinnas Meriväljal 1990-ndate teises pooles. 80-ndate lõpul avastati seal mõistatuslik maa-alune objekt, mida uurisid ülisalastatult vene sõjaväelased, kelle lahkumise järel jäi ringlema kuulujutt, et maa seest kaevati välja tõeline UFO. Kui Meriväljale saabub tööle noor tütarlaps Karin käivitub põnev ja müstiline sündmusteahel, et lahendada mõistatus, mille niidid viivad paljude inimeste varjumaailmadesse, saladusliku maavälise objekti tegeliku olemuseni ja Eesti rahvast möödunud sajandi lõpul vapustanud suure katastroofini. Merivälja on põnev meelelahutus kogu perele, sest paljude Eesti tippnäitlejate ja noorte tõusvate tähtede osalusel valminud loo lõpplahendust ei ole kuidagi võimalik ette aimata.
Filmi link

“Siberi võmm”

Eesti vaadatuim krimisari „Siberi võmm“ paistab silma kvaliteetse pildikeele, keeruka lavastuse, võttepaikade rohkuse ja põnevust kruttiva süžeega. Iga episoodi keskmes on üks juhtum, lisaks jooksevad läbi hooaja liinid, mis näitavad tegelaste isiklikku arengut ja hoiavad pinget väljaspool juhtumeid. „Siberi võmmi“ kvaliteedi tagab Eesti parimate näitlejate kaasamine – lisaks peategelasi kehastavatele Veikko Täärile ja Robert Annusele tõi sarja sügishooaeg püsinäitlejatena ekraanile Andrus Vaariku, Tõnis Niinemetsa ja Helgi Sallo ning episoodilistes rollides mitmed teised Eesti tipp-näitlejad.
Filmi link

PARIM MEELELAHUTUSSAADE

“Eesti Laul”

Eesti Laul on aasta suurim muusikasündmus, mis rikastab sihikindlalt Eesti muusikamaastikku sadade uute laulude ning kümnete uute artistidega. Laulukonkurss kaasab detsembrist maikuuni lisaks tele-eetrile ka rahvusringhäälingu raadiokanaleid ja internetiportaale ning koostööpartnerina teisi meediagruppe. Selle tulemusena luuakse mitmekümnele Eesti heliloojale ja artistile platvorm, mille kaudu tutvustada oma uusimat loomingut. Eesti Laul koosneb kahest veebisaatest, kahest poolfinaalist ning päädib grandioosse finaalvõistluse otsesaatega Saku Suurhallis, mis on suurima kohapealse publiku ja suurima tele-, raadio- ja veebiauditooriumiga lõppvaatus pikale protsessile, kus värsked laulud aasta kõige innovaatilisemas ja kvaliteetsemas telesaates võimsa showna kuulajatele-vaatajatele esitatakse.
Filmi link

“Su nägu kõlab tuttavalt”

„Su nägu kõlab tuttavalt“ on Hispaania formaadi „Tu Cara Me Suena“ eestindus. Tegemist pole formaadiga, mis kõikjal maailmas õnnestuks, kuid Eesti produktsioon on välja teeninud meie telepubliku tõelise armastuse. See saade annab näitlejatele ja lauljatele võimaluse näidata oma võimeid ja hämmastada vaatajaid viisil, mida neil põhitöös ette ei tule. Saate tootmine on tehniliselt keeruline ning seda teostab Eesti suurim sarisaate meeskond. Sarja krooniks on Saku Suurhallist otse-eetrisse jõudev finaal, kus on ainukese Eesti saatena kasutusel Cuepilot lahendus, mis võimaldab väga täpset muusikarežiid, kuid seab kõrged nõudmised režissööri eeltööle ja visioonile.
Filmi link

“Väikesed hiiglased”

2017. aasta kevadel esimest korda ekraanile jõudnud „Väikesed hiiglased“ on kogu pere meelelahutus selle parimas mõttes – rõõmus, heatahtlik ja kaasakiskuv. Läbi kevade hoidis talendisaade kõrgeid vaatajanumbreid ja pakkus eredaid elamusi, nii naljakaid kui liigutavaid. Lisaks Eesti laste andekusele ja julgusele näitas „Väikesed hiiglased“ üllatavast küljest ka saatega seotud Eesti staare. Väikeseid talente toetasid läbi saate Eda-Ines Etti, Juss Haasma, Koit Toome, Hanna-Liina Võsa ja Daniel Levi Viinalass. Laste etteasteid hindas alati heatahtlik žürii koosseisus Evelin Võigemast, Ott Lepland ja Jüri Nael. Saadet juhtis Tambet Tuisk.
Filmi link

PARIM UUS SAADE

“Suud puhtaks”

„Suud puhtaks“ on hoogne ja terav debatisaade. Eriliseks teeb originaalformaadi asjaolu, et otsestuudiosse tuuakse kokku ühiskonda erutavatel teemadel kõik kaalukad osapooled. Vaataja saab tervikliku pildi probleemi erinevatest tahkudest ja arvamustest ning teinekord sünnib eetris uusi nutikaid lahendusi ja öeldakse välja mõtteid, mis leiavad hiljem meedias ja avalikus arutelus suurt vastukaja. Näiteks pärast Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi mõtteavaldusi „Suud puhtaks“ saates, algas laia tähelepanu leidnud arutelu arvamusvabaduse üle kirikuringkondades. „Suud puhtaks“ on korduvalt teinud koostööd „Pealtnägija“ ning teiste ERRi saadetega, et jätkata ja võimendada arutelusid samadel teemadel erinevates saadetes. Suud aitab puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.
Filmi link

“Suure tähe väike täht”

„Suure tähe väike täht“ on uus, heategevuslik ja lõbus telemäng, kus osalevad tuntud inimesed ja nende lapsed. Igas saates on külas kolm tuntud ja armastatud Eesti inimest, kes on stuudiosse kaasa võtnud oma lapsed. Lapsed vastavad küsimustele oma vanemate kohta ning vanemad proovivad ära arvata, mida lapsed rääkisid. Tegemist on salvestatud saatega, kus saatejuhtide Märt Avandi ja Ott Sepa vaimukas huumor on heas tasakaalus laste siirusega ning see avab tuntud Eesti inimesi hoopis teistmoodi, kui avalikkus on harjunud neid nägema. Saate kvaliteeti näitab seegi, et paljud eestlaste poolt armastatud inimesed on usaldanud oma lapsed kaamerate ette.
Filmi link

“Väikesed hiiglased”

2017. aasta kevadel esimest korda ekraanile jõudnud „Väikesed hiiglased“ on kogu pere meelelahutus selle parimas mõttes – rõõmus, heatahtlik ja kaasakiskuv. Läbi kevade hoidis talendisaade kõrgeid vaatajanumbreid ja pakkus eredaid elamusi, nii naljakaid kui liigutavaid. Lisaks Eesti laste andekusele ja julgusele näitas „Väikesed hiiglased“ üllatavast küljest ka saatega seotud Eesti staare. Väikeseid talente toetasid läbi saate Eda-Ines Etti, Juss Haasma, Koit Toome, Hanna-Liina Võsa ja Daniel Levi Viinalass. Laste etteasteid hindas alati heatahtlik žürii koosseisus Evelin Võigemast, Ott Lepland ja Jüri Nael. Saadet juhtis Tambet Tuisk.
Filmi link

PARIM ERISAADE

“Eesti Meedia Tennis Cup”

Eesti parimate tennisistide Kaia Kanepi ja Anett Kontaveiti omavahelisest mõõduvõtmisest kujunes sügise oodatuim spordisündmus, mis tõi Saku Suurhalli rekordilised 5000 pealtvaatajad ja telerite ette tuhanded kaasaelajad. Erinevalt paljudest teistest plaanilistest spordiülekannetest oli antud matš ellu kutsutud erakordse sündmusena ja selleks üheks õhtuks – tegemist oli küll võistlusega, kuid teadlikult arvestades teleülekande spetsiifikat.
Filmi link

“EV100 Pidu algab”

Eesti Televisioon avas Eesti 100. juubelipidustused suure multimeedia otsesaatega, mis on erakordne nii mõneski mõttes. Esiteks peeti pidu koos rahvaga, kus ajaloolisel Kubermangu piiril matkas mitu tuhat inimest, kes kõik said oma videote abil saatesse panuse anda. Ja teiseks, kestis väga erinevatest kohtadest tehtud otselülitustega originaalprogramm kokku rekordilised 7 tundi. See kõik tegi saatepäeva tehniliselt ja logistiliselt äärmiselt keerukaks, ent suure meeskonna pingutus tasus ära – tipphetkedel vaatas ülekannet 400 000 inimest. Kõrged vaatajanumbrid ka kogu päeva lõikes tegid sellest ETV ajaloo ühe vaadatuima erisaate.
Filmi link

“Inglite aeg”

Heategevussaade „Inglite aeg“ on neljal hooajal kogunud väljapääsmatus olukorras inimeste aitamiseks rekordilisi toetussummasid ja oli ka 2017. aasta edukaim heategevussaade. Läbi suure eeltöö sõelub saatemeeskond välja viis Eesti kõige põletavamate probleemidega peret, toob nende lood teleekraanile ja palub kaasmaalaste abi nende abistamiseks. Ka armastatud eesti lauljad ja muusikud ulatavad abikäe esitades muinasjutulises Ilusa muusika majas tuntud eesti lugusid. „Inglite aja“ muusikaline osa on lavastatud kodukontserdina, kus kõik laulud on spetsiaalselt valitud ja arranžeeritud. Kodustuudio pildikeel on hoolikalt komponeeritud ning kujundus detailideni viimistletud väljendades helgust ja jõulusoojust. Saate teeb eriliseks see, et toetuseks kogunenud summa jagatakse abivajajate vahel võrdselt.
Filmi link

PARIM AJAKIRJANDUSLIK LUGU

“Haigekassale võltsarvete esitamine”

„Pealtnägija“ avastas, kuidas juhtivad meditsiinitarvikute firmad ja nimekas erakliinik kasseerisid riigilt fiktiivsete teenuste eest kopsakaid hüvitisi. Tegemist oli parimas mõttes uuriva ajakirjandusega. "Pealtnägija" kontrollis ühe vilepuhuja jutu peale tuhandeid Haigekassa arveid, otsis üles konkreetsed inimesed nende arvete taga ning võrdles summasid paberil ja reaalsuses. Kokku joonistus pilt aastaid toiminud skeemist. Esimese loo peale vallandus laviin. Tuhanded inimesed kontrollisid e-tervise süsteemis oma arveid ja toimetusele laekus üha uusi vihjeid, mis kinnitas, et pettus on arvatust laiem. Haigekassa otsustas pärast „Pealtnägija“ lugusid patustanud firmadega koostöölepingud lõpetada, viia pettuste uurimiseks läbi erakorraline audit ning esitas kuriteoteate prokuratuuri.
Filmi link

“Laura Kõrgemäe kupeldamisskandaali avalikustamine”

"Seitsmesed", autor Keili Sükijainen // 18.10.2017 avaldasid „Seitsmesed“ reporter Keili Sükijainen loo, milles mitmed naised süüdistasid eksmiss Laura Kõrgemäed kupeldamises. Loo avaldamise järel puhkenud skandaali tõttu alustas politsei Kõrgemäe tegevuse uurimiseks kriminaalmenetlust. Tegemist on märkimisväärse looga, mille tagajärjel alanud kriminaaluurimine ja alguse saanud skandaal annavad nii uurimisorganitele kui meediale tööd siiani.
Filmi link

“Mõrvar töötas seadusevastaselt 10 aastat kooliõpetajana”

„Radar“, autor Jüri Butšakov // Telemagasin „Radar“ avastas seaduseaugu, mille kohaselt sai mõrva ja röövkatse eest vangis istunud õpetaja aastaid töötada Tallinna koolides. Telesaate järelpärimise peale käivitasid kolm ministeeriumi juba enne telesaate eetrisse minekut kiirkorras seadusemuutmise protsessi, mis keelaks kõigil isikutel, kes on süüdi mõistetud tapmise eest, lastega töötamise. Pikalt ette valmistatud uurimuse Kanal 2 ekraanile jõudmist pidurdas kohtuprotsess, millega loodeti loo ilmumist takistada.
Filmi link

PARIM NAISNÄITLEJA TELEVISIOONIS

Elisabet Reinsalu (“Pilvede all”)

„Pilvede all“ üht peategelast, vanimat õde kehastav Elisabet Reinsalu näitab üles meisterlikkust oma tegelaskuju erinevate külgede mängimisel. Sarja tegelastest kõige vastuolulisema natuuriga Mari omandab pidevalt uusi tahke, Elisabet Reinsalu annab veenvalt edasi nii tegelase nõudlikku ja võimukat, aga ka tundlikku ning haavatavat poolt. Reinsalu kehastuses ei tekita Mari-tegelaskuju võõristust, vaid äratundmist – vaataja võib tegelaskujus ära tunda iseennast kui kedagi teist, seda nii positiivsete kui negatiivsete külgede läbi.
Filmi link

Lauli Otsar (“Merivälja”)

Lauli Otsar kehastab müstilise põnevussarja „Merivälja“ naispeaosatäitjat Karinit, kes on eriliste võimete ja väega noor tütarlaps. Karin saabub Meriväljale ratastoolis mehe hooldajaks ja satub kogu sündmustiku keskele. Otsar lõpetas Eesti 2016. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja samal suvel algasid „Merivälja“ võtted. „Merivälja“ ongi Otsari esimene suurem ekraaniroll. Tähelepanuväärne on, et noor näitlejanna kehtestas ennast otsekohe ja tegi Karinist ühe 2017. aasta meeldejäävaima seriaalirolli.
Filmi link

Luule Komissaarov (“Õnne 13”)

Luule Komissarovi elu suurimaid rolle, kõigile televaatajatele tuttav Laine Rosenkampf-Jägerfreund seriaalis „Õnne 13”, on mängitud värvikalt ja sooja elulähedase huumoriga. Eesti elu oleks selle alailma kärkiva, ent samas südamliku tegelaskujuta hoopis vaesem. Isikupärane hääl, mahlakad ütlemised, ja elujaatav hoiak, mida ei suuda kõigutada ükski raskus – kõike seda ja palju enamgi toob Komissarov armastatud rolli loomulikkusega, mida kadestab küllap iga karakternäitleja. Kõige tipuks on pealtnäha kõrvalinegi atribuut ühes Lainega tuntuks saanud – meie telemaastiku kuulsaim barett! Stiilitäpsus, ausus ja ehedus iseloomustavad Luule Komissarovi südamega tehtud tööd eestlaste lemmiksarjas juba veerand sajandi vältel!
Filmi link

PARIM MEESNÄITLEJA TELEVISIOONIS

Raivo E. Tamm (“Papad mammad”)

Muhedas kogupereseriaalis „Papad mammad“ kehastab Raivo E Tamm Volli rolli, kes on üks südamlik ja krutskeid täis papa ning toimetab ekraanil äärmise usutavuse ja vabadusega. Säärase rahvalikult elutruu karakteri loomine on juba niigi omaette meistriklass, aga Raivo E Tamme puhul väärib märkimist, et lisaks välisele mahlakusele on Volli roll täis peeneid ja tabavaid nüansse, mis annavad vimkalikule tegelasele kohati hoopis sügavama plaani.
Filmi link

Mait Malmsten (“ENSV”)

Mait Malmstenil õnnestub menuseriaalis „ENSV” Ats Aaviku tegelaskujus esitada ühe Eesti mehetüübi koondportree. Tippnäitlejana teeb ta seda justkui muuseas. Kuid see, et roll paistab vaatajale loomulik, on näitleja ameti peamine mõõdupuu. Malmsteni mäng on nüansirikas ja paneb kaasa elama mehele, kes hea meelega kõiges käed külge lööb, isegi siis, kui eesmärk on ehk liialt suur... Vähemasti üks selline Ats on igale vaatajale oma elustki tuttav, ja Malmsteni mängitud seriaalitegelane toob seega juba ekraanile ilmudes muige suule. ETV seekordses jõuluprogrammis said aga vaatajate kirjutatud pühadeluuletused just Malmsteni esituses erilise meeleolu, mida samuti iseloomustas muhe huumor. Malmsteni isikupära on igas olukorras mõjuv!
Filmi link

Tõnu Kark (Kuum jälg, osa “Kärbikud ja hamburger”)

Eesti kriminalistika-ajaloo tähelepanuväärseid juhtumeid taaslavastav põnevussari „Kuum jälg“ elustab 2000. aastal aset leidnud loo kättemaksu otsivast isast. Abi saamiseks pöördub isa kurikuulsa burgerimüüja (Tõnu Kark) poole, kes on ühtlasi ka kohaliku kuritegeliku jõugu juht. Nüansirikkast tegelaskujust õhkub ajastule omaseid jooni ja äratundmishetki. Esmapilgul humoorikana näivale karakterile annab Tõnu Kark läbi miimika, hääletooni ja üldise hoiaku omamoodi kurjakuulutava iseloomu.
Filmi link

PARIM NAISSAATEJUHT

Grete Lõbu (“Ringvaade”)

Grete Lõbu juhib Ringvaate saadet viiendat hooaega, teeb seda nii osavalt nagu polekski see Eestis kõige suuremaid väljakutseid pakkuv saatejuhipositsioon. Iga argipäeva õhtul tuleb tal sooritada üks kuni viis otse-eetri intervjuud või reportaaži absoluutselt kõigil maailma teemadel alates välispoliitikast ja lõpetades spordiga. Grete tugevused saatejuhina on võime intervjueeritavaid avada, kiire reaktsioon, empaatia ja oskus luua stuudios selline atmosfäär, millest ka kõik vaatajad tahaksid osa saada. Lisaks siirus - ta julgeb naerda, kui ajab naerma, ja poetada pisara, kui on tõesti kurb. Lisaks igapäevasele otse-eetritööle on Grete ka suurepärane toimetaja ja meeskonnamängija, kellega koos töötada on lihtsalt rõõm.
Filmi link

Ines (“Me armastame Eestit”)

Alati heatujuline ja särav Eda-Ines Etti on armastatud lauljatar ning paljude eestlaste lemmik ka saatejuhina teleekraanil. Alates 2013. aastast on ta juhtinud reedeõhtust koguperesaadet “Me armastame Eestit”, sidudes nauditavaks tervikuks faktirikka Eesti-teemalise viktoriini, lõbusad stuudiomängud prominentsete kaasmaalaste võistkondade vahel, krutskilike kaptenite verbaalsed vallatused ning aegade popimate kodumaiste viiside ühislaulmised.
Filmi link

Signe Lahtein (“Kodutunne”)

Keerulisi sotsiaalteemasid kajastava “Kodutunde” saatejuht-toimetaja Signe Lahtein tunneb eestlase muresid ja rõõme sügavuti, saate tegemiseks külastab ta peresid mitme päeva vältel. Pühendunud ja empaatilise vestluskaaslasena avab Signe Lahtein inimesed moel, et nad unustavad kohapeal viibivad kaamerad ning jagavad isiklikke ja traagilisi lugusid, millest saate tegijad enne platsile jõudmist ei olnud teadlikudki. Hinnanguid andmata puudutab saatejuht raskeid teemasid nagu alkoholi kuritarvitamine ja koduvägivald, aga annab vestluskaaslastele võimaluse rääkida avameelselt ka armastusest ja lähedusest.
Filmi link

PARIM MEESSAATEJUHT

Marko Reikop (“Ringvaade”)

Marko Reikop juhib Ringvaate saadet üheksandat hooaega ja teeb seda kadestamapaneva kindlusega just nagu ei olekski see Eesti kõige suuremaid väljakutseid pakkuv saatejuhitöö. Iga argipäeva õhtul tuleb tal prime-time'is sooritada üks kuni viis otse-eetri intervjuud või reportaaži, seda kõige erinevamatel teemadel alates tipp-poliitikast ja lõpetades värskete moeröögatustega kulinaarias. Pole teemat, mida ta endale loetud hetkedega väga süvitsi selgeks ei suuda teha. Marko tugevused on Eesti pikim otse-eetrikogemus ("Võin otse-eetris magama jääda" nagu ta ise ütleb), kiire reageerimisvõime, lai silmaring ja oskus valida intervjuuks selline võti, mis vestluspartnereid maksimaalselt avab.
Filmi link

Märt Avandi (“Su nägu kõlab tuttavalt”)

Märt Avandi, tunnustatud teatri- ja filminäitleja, on samuti saatejuhina võitnud televaatajate jäägitu armastuse. Juba 3 hooaega on ta juhtinud Eesti vaadatuimat telesaadet „Su nägu kõlab tuttavalt“, mille populaarsus sai tema liitumisega veelgi hoogu juurde. Hooaja esimesed 9 saadet on salvestatud, finaalsaade on otseeetris.
Filmi link

Roald Johannson (“Roaldi nädal”)

„Roaldi nädala“ reportaaže tehes läheneb Roald Johannson igale uuele teemale talle omase vahetu huvi ja uudishimuga. Ta on oodatud külaline maabaarides ja lõbusatel olengutel, aga paneb kaasa mõtlema ka rasketel teemadel nagu võitlus sõltuvustega või elu dementsusega. Roald Johannsoni iseloomustab võime kõigiga suhestuda ja seeläbi jõuavad ekraanile lood, mis raputavad, lähevad hinge ja lõbustavad ning näitavad Eesti elu kogu selles eheduses. Tema reportaažid kõnetavad väga erinevaid sihtrühmi ning elavad oma elu edasi ka pärast tele-eetrit.
Filmi link

PARIM REŽISSÖÖR

Eva Katariina Taimre (“Eesti Laul”, suurprojektid)

Eva Katariina Taimre on Eesti Televisiooni tipp-režissöör, kelle tööde hulka kuuluvad väga keerukad ja suured otse-ülekanded. Ühe aasta jooksul on ta andnud eetrisse sellised kodumaise telemaastiku gigantsaated ja -show’d nagu Laulupeo rongkäik, aastavahetuse erisaade Sajaga juubeliaastasse, Eesti Laul ja presidendi Roosiaia vastuvõtt, aga ka rahvusvahelise kaaluga Euroopa Liidu eesistumise või Soome 100. juubeli avakontserdid ning EAS-i gala ülekande. Kõik need nõuavad tohutut ettevalmistust, millesse Eva Katariina suhtub alati erakordse põhjalikkusega. Tal on olemas nii lai maailmanägemus, esmaklassilised tehnilised teadmised, kindel närv ja oskus langetada keerulised otsused sekunditega kui võime juhtida ligi sajaliikmelist meeskonda.
Filmi link

Triin Ruumet (“Merivälja”)

„Merivälja“ on auhinnatud jõmmifilmi „Päevad, mis ajasid segadusse“ teinud režissöör Triin Ruumeti teledebüüt. Kuigi 1988. aastal sündinud noor režissöör on ise pärit põlvkonnast, kes ei peaks rajudest 1990ndatest midagi mäletama, kinnitavad nii hittfilm, kui ka samast ajastust rääkiv „Merivälja“ teadmist, et inimene kujuneb välja esimestel eluaastatel. Tänu Triin Ruumeti erakordsele tunnetusele oli „Merivälja“ väga filmilik ja ajastutruu kvaliteetsari.
Filmi link

Villem Tarvas (“Kaks kanget Kagu-Aasias”)

“Kahe kange” reisisaadetele omases stiilis on Villem Tarvasel vähemalt sama suur roll kui sarja nimitegelastel Kristjan Jõekaldal ja Teet Margnal. Reisidel operaator-režissöörina kaasas käiv Villem Tarvas loob montaaži käigus sarjale isikupärase käekirja ja annab materjalile viimase lihvi, mis toetab peategelaste populaarseid rolle vaatajate seas.
Filmi link

PARIM STSENARIST

Gerda Kordemets (“Siberi võmm”)

Gerda Kordemets on ise öelnud, et piltlikult on ta elus sooritanud sada mõrva – stsenarist ja režissöör on ta olnud kõikide „Viimase võmmi“ ja „Siberi võmmi“ osade juures. Tal on oskus hoida pinget ja üllatada sündmuste käiguga, pikkides sisse ka humoorikaid dialooge. Sündmused on aktuaalsed ning mitmed lood saanud inspiratsiooni tegelikest juhtumitest. Gerda Kordemetsa trumbiks on tema roll režissöörina, mis võimaldab stsenaariumi arendada käsikäes näitlejatöödega.
Filmi link

Indrek Hargla (“Merivälja”)

Ulme- ja põnevuskirjanik Indrek Hargla kirjutatud „Merivälja“ stsenaarium on väljakutse nii tegijatele kui vaatajale. Stsenaarium on tekstitihe aga igal sõnal on kaal, mis esitab vaatajale intellektuaalse väljakutse. Merivälja on sari mis vajab jälgimist ja lavastajalt detailitäpset lähenemist. Teleseriaal on inspireeritud 90. aastate ”ufomaaniast”, mille käivitas legendaarne ja salapärane Merivälja objekt. Vahur Kersna tegi sellest saadet, mis paelus toona Tartus elanud Harglat. Kui Hargla aastaid hiljem Viimsisse kolis hakkasid kunagi kuuldud lood talle meenuma ja andsid impulsi teleseriaali sünniks. Uue sarja esimesed read laoti kirjutamisprogrammi juba 2011 aastal aga filmimiseni jõuti alles 2016. aasta suvel.
Filmi link

Villu Kangur / Gert Kiiler (“ENSV”)

Villu Kangur ja Gert Kiiler pakuvad seriaali „ENSV” stsenaristidena televaatajale võimaluse, mida on raske ülehinnata: naerda iseenda üle. Möödunud ajastu narrus, samas toredus ja kordumatud olukorrad, isegi tolleaegsed karakterid, mis on tänapäeval kaotsi jäänud, elustatakse „ENSV-s” sel määral, et kohati on vaadates tunne – kõik see, mis kunagi oli, on mingis mõttes ikka veel siinsamas. Andekate kirjameeste tandemit iseloomustab detailitäpsus ja põhjalikkus. Iga jagu on üles ehitatud põnevate käänakutega ja hea ajalootunnetusega, mis pööratakse kõverpeeglisse.
Filmi link

PARIM TOIMETAJA

Anne Mäns (“Kaks kanget Kagu-Aasias”, “Nädalalõpp Kanal 2ga”)

Anne Mäns on pühendunud ja pikaajalise kogemusega teletoimetaja, kel on oskus materjaliga end kurssi viia, sellest n-ö läbi närida ja parimad palad välja noppida. Saates „Nädalalõpp Kanal 2ga“ saavad saatejuhid toetuda tema põhjalikule eeltööle, „Kaks kanget Kagu-Aasias“ on Anne Mänsi õlgadel ulatuslikust materjalist ekraanil toimiva loo kokkupanek.
Filmi link

Anne-Mari Müller (“Eesti selgeltnägijate tuleproov”)

Anne-Mari Müller on vabakutseline teletoimetaja, kelle tähelepanuväärseimate tööde hulka 2017. aastal võib lugeda „Eesti selgeltnägijate tuleproovi” neljanda hooaja toimetamise. Tegu on erakordselt töömahuka projektiga, kus iga episoodi raames filmitakse üle 10 tunni materjali. Sellest valmib 72 minutit tempokat, põnevat ja salapärast saadet, mille ilmumine Eesti telemaastikule on põhjustanud tõelise paradigma muutuse. Anne-Mari on olnud toimetaja kõigil neljal väga edukal hooajal. Eesti selgeltnägijate tuleproov on dokumentaalses vormis salvestatud saade, kus puudub lavastus. Lõplik ülesehitus ning stsenaarium valmib toimetaja käe all, keda võib nimetada ka stsenaristiks. Anne-Mari Müller on hea üldistusvõime ja sõnaseadmisoskusega toimetaja, kes annab telesaatele kohati poeetilise mõõtme.
Filmi link

Õie Arusoo (“Osoon”)

Õie Arusoo on Osooni saates juures olnud selle algusest peale - 25 aastat. Osoon on tema lapsuke ja Õie omakorda Osooni ja selle meeskonda kaitsev emalõvi. Saade on aastatega mitmeid kordi muutunud nii sisu, tegijate kui stiili poolest. Õie on selle kõigega kaasa läinud, olles ise ka muutuste autor, et saade oleks alati ajakohane ja vaadatav. Ka viimase Osooni formaadimuutusega pani Õie täkkesse. Õie on tasakaalukas toimetaja ja ei otsi teemadest intriige vaid laiapõhjalisust. Õie on täpne toimetaja, tema jaoks on oluline keeleline korrektsus ja faktiline õigsus. Noore meeskonnaga kaasaskäimine nõuab uuenduslikku meelt ja seda on Õiel küllaga.
Filmi link

PARIM OPERAATOR

Ergo Treier (“Wend Weis”, “Lotte lood”)

Operaator, kes on looja. Lisaks oskusele leida igale žanrile, saatele, ülekandele talle omane pildikeel, on ta võimeline selle ka tehniliselt teostama. Tema vargamäelik visadus harjutada vajadusel tundide kaupa uut dünaamilist pildilahendust, on saanud legendiks ja mõõdupuuks teistele, alustavatele operaatoritele. Ergo usub kannatlikku töösse ja ehk sellessegi, et televisiooni on võimalik armastada. Kuid teha seda ikkagi alati uuel, seni käimata rajal. Mitte kopeerides tehtut ja täites tellimust. Vahel saab talle saatuslikuks lõpmatu leplikkus, mis tähendab, et ta seisis Lotte lugude võtteplatsil 12 tundi kaamera rigiga küljes, saamata istuda või puhata.
Filmi link

Hans Ulman (“Siberi võmm”)

Hans Ulmanil on selgelt äratuntav visuaalkeel, mille parimaks näiteks on Eesti sarjadest kõige filmilikuma pildiga põnevussari „Siberi võmm“. Tema operaatoritööd iseloomustavad teistsugused kaameranurgad ja täpsus detailides, mis kajastub ka sarja kvaliteetses lõpp-tulemuses.
Filmi link

Madis Reimund (“Merivälja”)

Madis Reimund on nooremapoolne, kuid juba väljakujunenud käekirjaga operaator keda eristab võime stressirohkes ja meeletu tempoga televõtte graafikus toota nö filmipilti. See anne nõuab kogemust, head tunnetust ja õhust lahenduste haaramist. Madist iseloomustab seegi, et ta kohaneb kiiresti režissööri visiooniga, sest teleseriaali võtteplatsil ei ole kunagi liiga palju aega. Kui Madis on saate operaator, siis võib alati kindel olla, et pilt on vähemalt üks kindel asi võtteplatsil. „Merivälja“ oli 2017. aastal ekraanile jõudnud saadetest selgelt eristuva, nö filmiliku pildikeelega lavastuslik sari.
Filmi link
Eesti Filmi- ja Teleauhinnad