"Eesti lood" on 2003. aastal loodud Eesti tele-dokumentaalfilmide projekt, mille raames valmib igal aastal 12 pooletunnist dokumentaalfilmi. Filmid keskenduvad inimestele ja aktuaalsetele teemadele tänapäeva Eesti ühiskonnas. Väikese eelarvega 28-minutilisi tõsielufilmide tootmist rahastavad Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Saatesari "Meie inimesed" räägib tavalistest inimestest meie ümber, kes elavad oma tavalisi ja samal ajal väga erilisi elusid. Koos kõikide oma murede ja rõõmudega. Saatesarja lood haaravad kaasa ja panevad mõtlema. Lugusid toetab väga hea režii ja pildikeel.

Osoon jõuab käesoleval hooajal oma 900nda saateni! Ja ikka on ta nooruslik - seiklusi otsiv, probleemidega rinda pistev, öösel ja päeval kätt looduse pulsil hoidev. Ei ole teist sellist Eesti telemaastikul! Vaheda, elegantse ja elutarga sõna eest hoolitseb Vladislav Koržets, kes suudab iga teema vaatajale põnevaks sõnastada. Noored pühendunud autorid uurivad loodusnähtusi ja keskkonnaprobleeme nii Eestis kui ka laiemas maailmas (Etioopia, Teravmäed, Läti jne). Osooni laialdane autorite ring koosneb oma ala tõelistest ekspertidest (Timo Palo, Urmas Laansalu jt). Ja Osooni mitmepalgelist meeskonda hoiab juba aastakümneid joonel tõeline telelegend Õie Arusoo.

Rakett69 stardib tänavu juba 7. korda. Seda võiks pidada suisa väikeseks imeks, sest on väga keeruline teha telesaadet noortele inimesele. Aga Rakett on suutnud huvi hoida! Esimest korda on tegijad jõudnud olukorda, kus sarja vaatajatest on kasvanud sarjas osalejad! Pole ka ime –tegu on ainulaadse telemänguga, mis liidab endas nii klassikalise meelelahutuse kui ka teadmistepõhised oskused. Rakett69 on tõeline missioonikandja aidates andekatel noortel end proovile panna, jagades hindamatuid nippe üldhariduskoolide õpetajatele ja populariseerides teadust ja insenerimõtlemist kõige laiemale auditooriumile.

2016. aasta kevadel esimest korda ekraanile jõudnud Roald Johannsoni reportaažide sari „Roaldi nädaldz peegeldab Eesti elu muhedal ja hoogsal moel, olles otsekohene ja aus, kuid siiski empaatiline. Värve kokku hoidmata kajastatakse nii Eesti elu põnevaid kurioosumeid kui tavaliste inimeste muret, rõõmu, ängi ja ekstaasi. Muuhulgas on DzRoaldi nädaldz toonud Kanal 2 ekraanile vahetu reportaaži maipühade tähistamisest Ida-Virumaal, südamliku sissevaate Eestis elavate autistide argipäeva, samuti on ekraanile jõudnud lõbusad ent mõtlemapanevad reportaažid Lasnamäest, Lõuna-Eesti hääbuvast maaelust jpm.

ENSV" nr 80 "8 kopsi kilo" Lisaks suurepärasele näitlejatöödele teeb selle episoodi unikaalseks see, et osa pealiin pärineb elust enesest. Päriselus tegid samasugust äri üks Tartu miilits ja tema baarmenist sõber Illar. Mees, kelle puhul on stsenaristide käest tihti küsitud, kas ta on olnud sarja Illari prototüüp. Paraku polnud stsenaristidel Illari karakterit ja nime välja mõeldes päris Illarist aimugi. See lugu jõudis stsenaristideni praeguseks surnud Illari miilitsast sõbra kaudu.Juhtum ise iseloomustab aga väga hästi kogu ENSV-aja absurdset elu, mis oli sarja loomisel üks põhialuseid. Peale köitva põhiloo on episoodis ka kaks väga tugevat kõrvalliini.

Põnevussari taaslavastab tõestisündinud mõrvajuurdlused, mis muutsid Eesti kriminalistika ajalugu. Lood põhinevad reaalsetel toimikutel, tunnistajate ütlustel, kohtumaterjalidel ja teistel dokumentaalsetel allikatel. Sari paistab silma ajastutruu lavastuse ja haaravate juhtumite poolest, kus uurimise käigus on kasutatud ebatavalisi võtteid. Viimase poolsajandi märgilised ja avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumid on telesarjaks kirjutanud Indrek Hargla, sarjas teevad kaasa Eesti tippnäitlejad.

Poliitiliselt ebakorrektne, ootamatute pööretega, musta ja absurdihuumorisse kalduv, sooliselt kallutatud krimikomöödia. Sarja algul on peategelasteks mõrvagrupi uurija Frida Arrak ja sekretär Marion Pärn, kes on teineteise täielikud vastandid, ent keda seob ühine vimm meessoo vastu. Nad asutavad Kättemaksukontori, et pakkuda sookaaslastele võimalust meestele kätte maksta. Kui aga kättemaks rahuldust ei too, saavad naised aru, et neil on annet detektiivitöö peale. Edaspidi pakub Kättemaksukontor detektiiviteenust kõige erinevamate juhtumite puhul. Ka vimm meesoo vastu asendub pikapeale hoopis igatsusega vastassugupoole järele ja armastuse otsingud on selle sarja peamine kõrvalliin.

Eesti vaadatuim telesari jälgib kolme õe Mari, Pireti ja Kertu elusid, mida saadavad intriigid ja suhtesegadused, olmemured ja emotsionaalsed dilemmad. Igikestvad ja üldinimlikud teemad pakuvad vaatajale võimalust sarja kangelastele kaasa elada ja nendega samastuda. Kuigi pere ja suhete teema on DzPilvede alldz sarjas domineerinud läbi aastate, on iga hooaeg siiski oma näo ja fookusega - just nagu eluski.

Eesti pikaajaliseim ja armastatuim teleseriaal. Morna linnas elavad sellised inimesed, keda ajahammas lihtsalt ei pure. Maailm väljaspool igale eestlasele tuttavat väikelinna muutub aga tormilise kiirusega ja keegi ei saa ennast tänapäeval täielikult turvaliselt tunda. Õnne tänaval hoitakse kõigest hoolimata lippu kõrgel ja ei anta alla ilma võitluseta, olgu see siis tundmatute välismaalaste, pahatahtlike naabrite või oma perekonnas aastaid käärinud valede vastu.

Esitame „AK" näidetena 22. märtsi ja 16. juuli saated. Neil päevadel toimusid Euroopas traagilised sündmused – 22. Märtsil Brüsseli tulistamine ja 16. juulil Türgi riigipöördekatse. „AK" tegi mõlemal päeval erisaateid, et hoida vaatajaid operatiivselt kursis sündmuste arenguga. Näiteks Brüsselist olime pidevalt eetris otselülitustega, kusjuures enamik otselülitusi tegi meie korrespondent Johannes Tralla täiesti üksinda, kasutades selleks 4G live seadet. Mõlema sündmusterohke päeva jooksul tuleb ilmekalt välja, et saated ei olnud copy paste eelnevatest, vaid reageerisid kiirelt ja dünaamiliselt sündmuste arengule. Samuti olid olemas kohe ka stuudios kommentaatorid, kes avasid juhtunu taustu.

Uuriva teleajakirjanduse lipulaev- eetris aastast 1999. Pealtnägija on enim tsiteeritav telesaade meie meediamaastikul, saade, mis paneb kaasa mõtlema suurt hulka inimesi. Mistahes telesaate puhul on see hindamiskriteerium, millest tunneb ära sisuka töö. Oma olemuselt magasini tüüpi „Pealtnägija" kätkeb endas nii lihtsat intervjuud kui reportaaži, vahel isegi põhjalikult läbikomponeeritud lühikest dokfilmi. Saate „Pealtnägija" 18. hooaja jooksul on selle tegijaid aplausi saatel lennutatud kõrgustesse ja samas mutta tambitud. Toimetus on saanud ümbrikus surnud kärbseid kirjaga „ te olete sama selgrootud". Aegade jooksul on harjutud tema kindla kohaga teletopis ning kui mõnel nädalal on eespool mõni teine saade, tehakse sellestki faktist suur uudis....

ETV2-s Joonas Hellerma juhitud vestlussaade, kohtumiste ristumisala, mille keskmes on kultuuris tegutsevate inimeste mõttemaailm ja nende suhe ühiskonnaga. Iganädalane otsesaade analüüsib aktuaalseid kultuuriteemasid, tutvustab uuema generatsiooni kultuuriinimesi, kellel on midagi öelda just siin ja praegu eesmärgiga avada teemasid läbi arutluse, teistmoodi pilgu ja jõuda kihtideni, milleni laiem meedia ei pruugi ulatuda. Igal nädalal kaasatakes eri vanuses kultuurihuvilisi vaatajaid tundma end osalistena nii kultuuriteemalistes vestlustes kui üldises kultuuriprotsessis. Plekktrumm saatejuht: Eesti rikkaliku kultuurivälja isikupärane mõtestaja ja silmapaistvate kultuuriinimeste tutvustaja. Autor ja saatejuht Joonas Hellerma, toimetaja Hedi Rosma, režissöör Maire Radsin, produtsent Age Kraus.

Ajakirjanduslik telemagasin toob iganädalaselt ekraanile kõige põnevamad ja põletavamad teemad Eesti ühiskonnas. Saatesse mahuvad nii uurivat ajakirjandust esindavad tuumakad lood kui ka üllatavad reportaažid, nii eksklusiivsed intervjuud kui ka ajakirjanduslikud eksperimendid. Sisulises mõttes hoiab tasakaalu põletavate päevakajaliste ja ajatumate teemade vahel. Saate lipukiri on lihtne: räägime asjadest, mis on olulised või põnevad. Toimetusse kuuluvad tunnustatud Eesti ajakirjanikud Hannes Sarv, Robert Kõrvits, Jüri Butšakov, Deisi Helemäe ja Marii Karell.

"Välisilma" saate puhul toome esile 18. aprilli saate ning erisaated USA presidendivalimistest (14.11.) ja Venemaalt (24.10.). 18. aprilli saatest toome esile intervjuu Ukrainast pärit Tetianaga, kes põgenes sõja eest Luganski oblastist ja kes räägib sõjakoledustest. USA presidendivalimiste erisaade on hea näide „Välisilma" paindlikkusest, kuidas tuua kiiresti eetrisse USA valimisteaegsed ja järgsed meeleolud kohapealt. 24. oktoobri saates võtsid aga Neeme Raud ja Anton Aleksejev vaatluse alla viimase aja arengud Venemaal, sh selle, kuidas Venemaa sekkus USA presidendivalimistesse.

Heureka on maailma seletav saade, mis on suunatud raskestitabatavale vanusegrupile (9-14-aastased). Kuidas töötab lennujaam? Miks inimesed armuvad? Kuidas päästa lemmiklooma? Kuidas jõuab elekter koju? Kuidas tehakse telesaadet? Neid „kuidas" ja „miks" küsimusi on lõputult. „Heureka" on jõudnud 16le küsimusele vastata ja seda haaravalt ning tõelise entusiasmiga – nii et iga vaataja võib saate lõpus nentida: Heureka! Ma olen vastuse saanud!

Mihkel Kärmase teaduslik tõsielusari osaleb eesti-mehhiko arheoloogide paari seiklustes looduse, inimsuhete ja ametkondliku bürokraatia džunglis, et tuua päevavalgele mõistatuslik maiade kõrgkultuur. Umbes 4000 aastat tagasi tekkis Kesk-Ameerikas tsivilisatsioon, mis ei tundnud ratast ega kasutanud metalli, aga rajas suurejoonelisi astmikpüramiidide linnu; tegi edusamme matemaatikas ja koostas erakordselt täpse kalendri, kuid tõi samal ajal veriseid inimohvreid. Keegi ei tea, kust maiad täpselt tulid ja miks varises kokku nende impeerium. Sari jagab peategelaste ja nende kaasteeliste higi, verd, pisaraid ning avastusrõõmu mõnedes maailma ohtlikumates kohtades, aga ka siinsamas Eestis. Sügis 2013. Sukelduja, allveefotograaf ja arheoloog Rait Kütt valmistub ekspeditsiooniks 12 000 kilomeetri kaugusele...

Novembrist jõudis Eesti vaatajateni dokumentaalfilmide sari "Meie maailm". Reisisaated on vaatajate hulgas ikka populaarsed, kuid milline paistab üks võõras maa ja kultuur siis, kui ajakirjanikul on aega 20 päeva koha peal olla ja süveneda? Eesti Rahvusringhääling võttis koos MTÜ Mondoga ette väljakutse: 12 ajakirjanikku lähetati reisidele pea üle kogu maailma, et uurida, kuidas arengutasemelt vaesed riigid hakkama saavad ja elavad. Filmide autorid on Indrek Treufeldt (Birma), Eeva Esse (India), Artur Aukon (Sri Lanka), Arp Müller (Palestiina), Stas Kuznetsov (Ukraina), Reimo Sildvee (Rwanda), Tiiu Laks (Keenia) , Meelis Süld (Ghana), Anna Gavronski (Georgia), Gerli Nõmm (Kambodža), Kristo Elias (Etioopia) ja Sander...

2016. aasta kevadel esimest korda ekraanile jõudnud Roald Johannsoni reportaažide sari „Roaldi nädal" peegeldab Eesti elu muhedal ja hoogsal moel, olles otsekohene ja aus, kuid siiski empaatiline. Värve kokku hoidmata kajastatakse nii Eesti elu põnevaid kurioosumeid kui tavaliste inimeste muret, rõõmu, ängi ja ekstaasi. Muuhulgas on „Roaldi nädal" toonud Kanal 2 ekraanile vahetu reportaaži maipühade tähistamisest Ida-Virumaal, südamliku sissevaate Eestis elavate autistide argipäeva, samuti on ekraanile jõudnud lõbusad ent mõtlemapanevad reportaažid Lasnamäest, Lõuna-Eesti hääbuvast maaelust jpm.

2016. aasta kevadel startinud meelelahutussaade pakub ohtralt sketše, vaimukaid paroodiaid, ootamatuid ülesandeid ja üllatavaid väljakutseid. "Suur komöödiaõhtu" lisab vürtsi eluliste naljategelaste konkursiga, millega näitlejad saavad oma koomiku-talendi eriti uljalt proovile panna. Saate avahooaeg tõi Eesti meelelahutusmaastikule juba legendideks muutunud Herbert Vingu ja Suzi Vesiku, sügishooaja silmapaistvamaks tegelaseks osutus Reet Pull. "Suure komöödiaõhtu" näitlejate truppi kuuluvad Argo Aadli, Tõnis Niinemets, Juss Haasma, Mirtel Pohla, Merle Palmiste, Mart Müürisepp ja Kaisa Selde. Saadet juhib Tiit Sukk.

Eesti Laul on Eesti muusikamaailma üks olulisematest sündmustest. Kaasates mitme kuu jooksul (jaanuar – mai) ERR-i erinevad meediakanalid, ETV, R2-e, internetiportaali, lisaks koostööpartnerina teisi meediagruppe, luuakse platvorm kahekümnele Eesti heliloojale ja artistile tutvustada oma uusimat loomingut. Eesti laulu kaks poolfinaali ning finaalvõistlus Saku suurhallis on suure auditooriumiga lõppvaatus pikale protsessile, mille kaudu uued lood kuulajatele selgeks saavad. Eesti Laulu kaudu saavad artistid võimaluse kontakteeruda (või luua) oma fännkonnaga teisel tasandil.

Saatesari "Hommik Anuga" on pühapäevahommikune meelelahutusprogramm, mis püsib kindllalt ETV vaadatavamate saadete topis. Saates lubatakse külalistel rahulikult rääkida, avaneda, mõtiskleda, nutta ja naerda. Saade, mis asetab rõhu inimese isikule ja laseb sellel särada. Saates leiavad koha nii klassikust kirjanikud, tõsised poliitikud kui ka meeleahtusilma tipud ning tavalised inimesed tänavalt. Saates on alati hea huumor, mõnus muusika, ootamatud vaatenurgad ja lahedad nostalgialaksud -et nädalalõpp oleks veedetud positiivse lennuga!

Hoogne ja meeleolukas telekonkurss, mis tutvustab avalikkusele Eesti noori interpreete ja aitab kaasa nende artistivõimekuse avaldumisele ning tuunib klassikainterpreedist klassika poppstaari. Samas tõstab klassikalise muusika nautijate hulka ja tähendust Eesti ühiskonnas, tõestab, et klassikalise muusika vahendamine televisioonis võib olla ka muusikakauge inimese jaoks meelt köitev. Telekonkursi saadetes osaleb 8 NOORT INTERPEETI, kes avavad konkursil oma muusikuks olemise eri tahke. Saateformaadi autorid HELEN VALKNA ja TIMO STEINER, saatejuht MARKO REIKOP; režissöörid ÜLLE ÕUN, HELEN VALKNA Saatesari koosneb 5 SAATEST ja LÕPPKONTSERDIST. Saadete pikkus 1 tund 18 minutit. Saatesari on olnud otseeetris pühapäeviti kell 18.40

Ringvaade on igapäevane prime-time otse-eetri infotainmentmagasin, mis on eetris igal argipäeval, septembrist maini. Käsitleme päevakajalisi teemasid alates poliitikast ja majandusest ning lõpetades kultuuri, spordi, tervise ja tarbijaküsimusteni. Poole saatest moodustavad otse-eetri intervjuud ja eksperimendid meie stuudiost, teine pool varem valmis tehtud videolood. Saatejuhid Grete Lõbu ja Marko Reikop, reporterid Jüri Muttika, Hannes Hermaküla, Christel Karits, Hedli Mangus ja Mai Palling. Ringvaade on eriline massiivse töömahu (iga päev tuleb sisustada 65 minutit) ja ülikiire töötempo poolest, mille juures püüame ikkagi kõrget ajakirjanduslikku taset hoida ning oma vaatajatele head tuju ja meeldejäävaid lugusid pakkuda.

Viis hooaega Eesti televaatajate südameid vallutanud paroodiasaade "Su nägu kõlab tuttavalt" võitis ka lõppenud aastal aasta vaadatuima telesaate tiitli Eestis. Võib kindlalt väita, et ükski teine Eestimaa saade ei köida nii paljude televaatajate huvi.

Elisabet Reinsalu kehastatud Mari on paljude televaatajate jaoks kui pereliige, kelle käekäigule elatakse hingestatult kaasa. Rolliga mitmeid publikupreemiaid saanud Elisabet Reinsalu kehastab laia diapasooniga karakterit, kes esitab näitlejale pidevalt väljakutseid ega pole lubanud tal loorberitele puhkama jääda. Mari roll toob välja Elisabet Reinsalu mitmekülgsuse näidates tema võimet kehastada nii haavatavat kui ka ülimalt võimukat naisterahvast.

"ENSV" nr 81 "Kõik kisub kraavi" Helene Vannari mängitud poluvernikust sõjaveteran Aino on sarjas sees olnud selle algusest peale. Kui sarja alguses nautis sõjaveteran oma privileege ja näitas igal võimalusel oma üleolekut "fašistidest" eestlaste üle, siis nüüd tunneb ta ennast muutunud oludes vastupidiselt. Helene Vannari on loonud värvika karakteri, mis sarja arenedes on muutunud järjest täpsemaks ja jõulisemaks. Selles osas saab ta välja elada kogu vimma, mis tema tegelaskujusse on laulva revolutsiooni algusest saadik kogunenud.

Armastatud näitleja, elupõline "Õnne 13" osaline Helgi Sallo. Näitleja kes on mänginud ennast iga televaataja südamesse aga samas alati leiab uusi nüansse ja värvikaid lahendusi oma rollile. Suurepärane näitleja haruldase telegeeniga.

Kuraasikas karakternäitleja kes samal ajal valdab täiuslikult ka kergeid ja hillitseituid tunnetenüansse. Kaamera armastab Luulet ja võime julgelt öelda et ka Luule armastab tuhatkordselt kaamerat!

Kahepalgelise naismõrtsuka roll toob esile Merle Palmiste tugevused näitlejana – ühtmoodi veenvalt kehastub ta (nagu tema tegelanegi) leebeks ja vaoshoitud ohvriks, aga ka ülimalt manipulatiivseks kurjategijaks. Suure veenvusega välja mängitud keeruline tegelaskuju.

Argo Aadli tegelaskuju punaveteranide pojast miilits Jüri Kessner on osalenud sarjas selle algusest saadik. Ideelisest noorest ja lollist miilitsast on aastate jooksul kasvanud välja isemõtlev ning nutikas operatiivtöötaja. Heatahtlik Jüri pigistab tihtipeale silma kinni isegi siis, kui tema lähedased ja sõbrad tegelevad kahtlaste äridega või Nõukogudevastase tegevusega. Ent ta on siiski võimutruu. Selles episoodis toimub temas aga murrang. Ta vastandub oma miilitsast pruudile ja ütleb, et kui antaks käsk trikoloore kandvaid inimesi rünnata, siis ta keelduks. Argo Aadli kehastab suurepäraselt karakterit, kes on sattunud eluliste valikute ristteele

"Naabriplikas" vallavanemat kehastades on Harry Kõrvits loonud rolli, mis tänaseks on muutunud sarja keskteljeks. Karakteri värvikus ja näitleja mitmekülgsus on inspireerinud ka sarja stsenariste ja produtsente vallavanema rolli aina avardama ja uute lugudega suuremaks tegema. Tegemist on haruldaselt plastilise näitlejaga, kes suudab humoorikalt mõjuda ka ilma sõnadeta.

"ENSV" nr 79 "Mõtleme veel"Läbi terve selle hooaja on Ats (Mait Malmsten) varjanud oma pereliikmete eest, et tema kasutütre sõber ja potentsiaalne kavaler Mait on tegelikult tema lihane poeg, kellest tal seni aimugi polnud. Sammhaaval on üks või teine Atsi lähedane saladuse jälile saanud, kuid Ats üritab teha kõik, mis tema võimuses, et tõde ei jõuaks ta praeguse abikaasa Sirje kõrvu. Mait Malmsten demonstreerib selles osas oma karakteri kõige iseloomustavamaid omadusi –pidurdamatut valetamist ja salgamist ning naeruväärsuseni minevat alalhoidlikkust.

"ENSV" nr 80 "8 kopsi kilo" Raivo E. Tamm näitab selles episoodis oma tegelaskuju karakteri iseloomulikumaid omadusi. Tema kehastatav baarmen Illar on mees, kes leiutab geniaalseid viise, kuidas kõiki ümbritsevaid pügada ning ise sealjuures mängleva kergusega kasudega välja tulla. Eesti eri nurkades elavad inimesed on stsenaristidelt korduvalt küsitud, kas Illari tegelaskuju loomisel on olnud aluseks see või teine konkreetses linnas tegutsenud baarmen. Ei ole olnud. Raivo E. Tamm on suutnud luua sellise ekraanikuju, kes koondab endas ühe ametimehe kõiki iseloomulikumaid omadusi, jättes vaatajale ometi mulje, et nad on seda inimest varem kohanud.

Nüansirikkad reaktsioonid ja vaimukalt lahendatud roll. Peen köietants koomilise ja traagilise imepeenel piiril.

Saatejuht Anu Välba on kahtlusteta üks parimaid ETV ajakirjanikke. Oma saates oskab ta erinevaid inimese avada küljest, millest vaatajad saatekülalist varem näinud ei ole. Anu saates inimesed tahavad rääkida. Anu on loonud saatele poisitiivse ja helge maine. Oma vahetu intervjuueerimis- ja kuulamisoskusega on ta saates avanud poliitikuid, kirjanikke, näitlejaid, lauljaid, inimesi väga erinevatelt elualadelt. Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Aarne Rannamäe, Aino Pervik, Ivo Linna, Fred Jüss, Leelo Tungal, Mart Helme jne on vaid killuke inimestest, kes saates on suurepäraselt esinenud. Anul on imetabane oskus inimest kuulata ja seda saatekülalised ja vaatajad hindavad!

Astrid Kanneli tegevusest toome näitena tema lood Türgia-Süüria piiri lähedusest Kilisest ja Gaziantepist, mille igapäevaelu iseloomustasid põgenikud, terrorirünnakud, Kilisele igapäevaselt langevad ISIS-e raketid ning sama terroriorganisatsiooni pidev kohalolek mõlemas Türgi linnas. Need lood olid AK eetris 31. maist 3. juunini. Teise näitena toome Astridi juhitud „Välisilma" saate 31. oktoobril, kus ta tegi intervjuu Eestis õppiva filipiinlannaga. See oli hea näide sellest, kuidas esmapilgul nii kauge teema ja konflikti nagu president Rodrigo Duterte vastuolulise tegevuse kohta saab teha ka Eestist suurepäraseid intervjuusid.

Grete Lõbu juhib Ringvaate saadet neljandat hooaega, ja paneb selle töö paistma nii lihtsana, justkui see polekski see Eestis kõige suuremaid väljakutseid pakkuv saatejuhipositsioon. Iga argipäeva õhtul tuleb tal sooritada üks kuni neli otse-eetri intervjuud või reportaaži absoluutselt kõigil maailma teemadel alates välispoliitikast ja lõpetades spordiga. Grete tugevused saatejuhina on võime intervjueeritavaid avada, kiire reaktsioon, empaatia ja oskus luua stuudios selline atmosfäär, millest ka kõik vaatajad tahaksid osa saada. Seda kõike saadab sügav siirus - ta julgeb naerda, kui ajab naerma, ja poetada pisara, kui on tõesti kurb. Lisaks igapäevasele otse-eetritööle on Grete ka suurepärane toimetaja ja meeskonnamängija, kellega koos...

Igal nädalal sünnib Eesti kultuurimaastikul uskumatult palju, mida ka hästi informeeritud inimene ei pruugi hoomata ja vajab valikuteks usaldusväärset teejuhti, kes ärgitab oma intervjuudes ja reportaažides vaatajaid analüüsima meie rikkalikku kultuurielu ja kujundama oma seisukohti sellest osasaamisel. Margit Kilumets pakub välja, tõstab esile, soovitab, tutvustab, näitab ja harib vaatajat teleajakirja formaadis, mille sisuks on lood teatrist, filmist, kunstist, kirjandusest, arhitektuurist jt kultuurivaldkondadest, mis on parajasti päevakorras nii meil kui mujal maailmas. Tema juhitud saade annab ülevaate kultuuris toimuvast, kujundab väärtushinnanguid ja säilitab olulisi kultuurisündmusi. OP on salvestatud saatena eetris teisipäeviti kell 21.40.

Tuuli Roosma valdab perfektselt loo rääkimise keerulist kunsti – ta on eestlastele justkui pihiema, kellele usaldatakse lugusid, mis igal teisel puhul võivad jääda rääkimata.

Eesti rikkaliku kultuurivälja isikupärane mõtestaja ja silmapaistvate kultuuriinimeste tutvustaja. Joonas Hellerma vestlussaade avab, mõtestab ja populariseerib kultuuri läbi konkreetse teemapüstituse ning selleks välja valitud isiksuse ja tema subjektiivse mõttemaailma. Ta tunneb huvi saate külalise isiku vastu, kes on oma elualal mingil kujul tunnustust või tähelepanu pälvinud, midagi saavutanud ja kelle ideed tõotavad olla uuenduslikud mõnes ühiskondlikult tähtsas valdkonnas. Sellest lähtuvalt avaneb probleem või teema, mis seob kultuuriavalikkust ja saatekülalist. Teemaderingi suunavad kirjandus, kunst, teater, kino ja muusika, kuid lisaväärtusena otsitakse iga valdkonna seost ühiskonnaga üldisemalt. ETV2 otsesaade, eetris esmaspäeviti kell 21.35, pikkus 43 min

Suure meelelahutusshow saatejuhina süstib Kristjan Jõekalda nii saatekülalistesse kui ka televaatajatesse suure annuse positiivsust ja särtsakust. Fenomen Eesti telemaastikul, kes oma vahetu suhtlusega loob meeleolu ja kartmata naerualuseks muutuda lustib kõikvõimalikes eksperimentides.

Margus Saar on „Aktuaalse kaamera" ankruna usaldusväärsuse mõõdupuu. Marguse jaoks on oluline, et kajastagu uudis olulist välispoliitilist sündmust või kandlemängijaid Võrumaal, peab see olema vaatajale selgelt, sobivalt ja mõistetavalt esitatud. Ehk ta suudab nii keerulised kui ka lihtsamad teemad ja intervjuud tuua vaatajani arusaadavalt ja õiges tempos ja meeleolus. 2016 aasta sügisel eetris olnud sari "Iseolemine" avaldas taas Margus Saare tähelepaneliku ja empaatilise intervjueerija omadused vestluspartneri isikliku elu delikaatsetel teemadel.

Marko Reikop juhib Ringvaate saadet kaheksandat hooaega ja teeb seda kadestamapaneva kindlusega just nagu ei olekski see Eesti kõige suuremaid väljakutseid pakkuv saatejuhitöö. Iga argipäeva õhtul tuleb tal prime-time'is sooritada üks kuni neli otse-eetri intervjuud või reportaaži, seda kõige erinevamatel teemadel alates tipp-poliitikast ja lõpetades värskete moeröögatustega kulinaarias. Pole teemat, mida ta endale loetud hetkedega väga süvitsi selgeks ei suuda teha. Marko tugevused on Eesti pikim otse-eetrikogemus ("Võin otse-eetris magama jääda" nagu ta ise ütleb), kiire reageerimisvõime, lai silmaring ja oskus valida intervjuuks selline võti, mis vestluspartnereid maksimaalselt avab. Lisaks on Marko Ringvaates asendamatu toimetajana, kel on haruldane anne teemadest...

Urmas Vaino on „Terevisiooni" saatejuhina vaatajaid tööpäeva lainele häälestanud 7,5 aastat. Alati heatujulise ja energilisena annab ta hommikusaatele vajaliku tempo ja rütmi. Urmase lai silmaring võimaldab tal vestlust juhtida nii poliitika, kultuuri kui tavaelu teemadel. Tal on suurepärane reageerimiskiirus ja võime olukorda kontrolli all hoida– oskused, milleta otsesaadete juhtimine poleks mõeldav. Lisaks tema pingetaluvus ja enesedistsipliin - vähe on neid ajakirjanikke, kes suudavad oma elurütmi ülivarase eetriajaga sünkroniseerida. Urmas on empaatiline, osavõtlik ja hooliv, suuteline leidma teemasid, mis inimestele korda lähevad. Oma saatekülalistesse suhtub ta julgustavalt, ka keeruliste teemade puhul piinlikke olukordi vältides. Vaatajad usaldavad Urmast.

Õppinud Londonis Ida-Euroopa ja Venemaa poliitikat, töötanud aastaid AK uudistetoimetajana, viimased kolm hooaega „Pealtnägija" saate meeskonnas. Tüdruk, kes ei karda kedagi ega midagi. Erakordse töövõimega, põhjalik oma lugude ettevalmistamisel, järjekindel tõe väljaselgitamisel, pöörates vajadusel kõik kivid pahupidi. Käesoleval aastal on teinud autorina ka oma pikema dokumentaalfilmi „Sädemete jõed", mis räägib gruusia hüdroelektrijaamadest.

Ajakirjanik ja meediaekspert ning Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemia pälvinud Indrek Treufeld on kiire mõtlemisega kaasaegne telesaatejuht. Akadeemiliselt teadmistelt eesti primus inter pares, vallates paindlikult nii mängulist televormi kui harivat publitsistikat. Parimal moel ajakirjanduslike väärtuste vääramatu kandja.

Kajar Kase töö Ringvaates on teada kõigest kõike. Vastutava toimetajana tuleb tal koordineerida nii videolugude produktsiooni (teemade leidmine, fokusseerimine, lugude toimetamine) kui otse-eetri intervjuusid (teemad, esinejad, intervjuud toetav videomaterjal ja teostus otse-eetris). Kajaril on tohutu silmaring ning erakordselt kõrgelt arenenud oskus leida igast teemast see kõige huvitavam iva ja fookus. Tööpäevad algavad hommikul ja lõpevad koos saatega õhtul kell 20.00. Vajadusel suudab ta asendada kõiki meeskonna töötajaid ning teha seda lippude lehvides. Ning vajadusel anda teinekord Ringvaate otse-eetris põnevam intervjuu kui ükskõik milline mõeldav teine külaline - olgu teemaks USA president või Suurbritannia hertsoginna. Ringvaate toimetajana töötab Kajar seitsmendat, vastutava...

Mees, kelle saatesse pääsemine on kas tohutu au või lõputu häbi. Kapten, kes uuriva ajakirjanduse lipulaeva „Pealtnägijat" vankumatult õigel kursil hoiab ja kes oma saadetes on näinud suuremaid torme kui äsja liinile jõudnud Leiger iial kogema saab. Tema erakordselt professionaalsest töössesuhtumisest kõnelevad teemadelt rasked ja keerulised, ent faktitäpsed lood. Need lood kannavad kõige paremas mõttes traditsioonilist, kontrollitud faktidel põhinevat ajakirjandust. Mihklil on eriline anne suhtuda osapooltesse ja intervjueeritavatesse neutraalselt, oskus inimesi küsitleda ja neid kuulata. Tema küsimused on täpsed ja otsekohesed, põhinevad põhjalikul eeltööl ja taustauuringutel. Ta on aus oma infoallikate suhtes ja oskab neid vajadusel ka kaitsta.

Telemagasini "Radar" looja ja peatoimetaja, kes on samaaegselt ka saatejuht, autor ja produtsent. Ajakirjandusliku saate ülesehitaja ja tööshoidja, kes meeletu töövõimega on saate usaldusväärsust ja väljapaistvust pidevalt kasvatanud. Tänu tema tulemuslikule tööle on "Radar" pakkumas kõva konkurentsi "Pealtnägijale", mida peegeldavad ka vaatajate numbrid. Marii Karell on suutnud luua funktsioneeriva uuriva ajakirjanduse toimetuse.

Kristjan on perfektsionist. Talle kõlbab ainult parim ja selle eesmärgiga teeb ta nii odavamat telesaadet või suurt mängufilmi. Tema mängulisus ja kaasamõtlemise oskus aitavad loominguliselt igat meeskonda, kellega ta koos tööd teeb!

Formaadisaadete puhul asendamatu operaator. Valgus, võtteplatsi ettevalmistus ja kõik muu, mis peab logistilises mõttes valmis olema, on Margusel enne valmis, kui teistel mõtted tekivad. Meeskonnajuht.

Raul on iga stuudiosaate rezhissööri unistus. Tema loominguline kaasamõtlemine kohe protsessei alguses on paljude saadete õnnestumise võti. Rauli kaadrikompositsiooni tunnetus ja valgusepanemise oskus on ilma kahtlusteta Eetsi televisioonide maastikul parim. Suurepärane meeskonnatöö, täpsus oma töös.

Raul on iga stuudiosaate rezhissööri unistus. Tema loominguline kaasamõtlemine kohe protsessei alguses on paljude saadete õnnestumise võti. Rauli kaadrikompositsiooni tunnetus ja valgusepanemise oskus on ilma kahtlusteta Eetsi televisioonide maastikul parim. Suurepärane meeskonnatöö, täpsus oma töös.

Eriti peene kunstisilmaga. Meelelahutussaadetest kunstisaadete ning tantsusaadeteni välja. Eesti parim kunstilise silmaga operaator. Hinnatud ka väga reklaamiäris.

Ain Prosa on selle maailma vana kala, kelle tugevuseks on võime tabada olulist, otsustada kiirelt ning reageerida kiirelt. Ain on maksimalist – ta annab endast parima ja jääb rahule alles siis, kui enam midagi paremaks muuta ei ole.

Eva Katariina trump on tema rahulikkus. Iga meeskond vajab ka kõige kriitilisemas võtteolukorras eelkõige kindlakäelist ja rahulikku juhtimist. Eva Katariina suudab alati ka keset kõige suuremat kaost luua loominguliselt korrastatud kunstilise tulemuse.

Ove roll Eesti Laulu väljanägemisel on uskumatult suur. Kaasata suur meeskond kaamera taga ja see laitmatult tööle panna on suur professionaalne oskus. Lisaks kõikide artistide kontseptuaalne aitamine muusikaliste numbrite väljatöötamisel. Ove on rezhissör keda meeskond alati usaldab ja see on rezhissööri edu võti!

Oskus märgata väikeseid elulisi detaile, millest moodustub suur ja mitmekihiline lugu iseloomustab kõiki "Roaldi nädal" reportaaže.

ETV kultuurisaadete MI ja Klassikatähed režissöör: tundliku ja tähendusliku pildikeele looja, kes julgeb eksperimenteerida ja üllatada. Ülle Õuna režissöörikäekirja iseloomustab nauditav kompositsioonitunnetus ja isikupärane rütmitaju, kus mõju tekib terviku õigest häälestatusest. Muusikasaates MI avaldub see ennekõike loovas vormitunnetuses, lähtuvalt iga saate ainukordsest lähteülesandest, millest sünnib saadete kordumatu visuaalne nägu. Tema paljude kontserdiülekannete õnnestumise võtmeks on partituuri järgi seatud režii, mis teeb temast tänasel telemaastikul suveräänse looja. Klassikatähtede režissöörina on ta olnud ühtlasi esimeseks usaldusisikuks muusikutele, kelle jaoks iganädalases otse-eetriga võistlussaates musitseerimine on väga pingeline kogemus. Ülle Õun on muusikasaadete režissöörina oma valdkonnas pikaajaliste kogemustega professionaal, tänu kellele on televisioonil õnnestunud...