VÕITJAD
EFTA 2018 TELEKATEGOORIA
Parim tõsielusaade
“Roaldi nädal”
“Roaldi nädal” rabab ilustamata ülevaatega fentanüülisõltlaste argipäevast, tehes seda erakordse avameelsusega ja šokeerivate kaadritega. Eestis laialt levinud probleem tuuakse vaatajateni läbi viie inimese loo, kes kõik on ekraanil oma näo ja nimega. Saate peategelased lasevad Roald Johannsoni ja kaamera ligi sõltlaste igapäevasele karmile reaalsusele, kuhu kuuluvad läbirääkimised diileritega, süstimine ja saadud kaif. Saade on kõlapinda leidnud ka koolides, kes on huvi tundnud selle kasutamiseks õppematerjalina.
Parim teleseriaal
“Siberi võmm”
Eesti vaadatuim krimisari „Siberi võmm“ paistab silma kvaliteetse pildikeele, keeruka lavastuse, võttepaikade rohkuse ja põnevust kruttiva süžeega. Iga episoodi keskmes on üks juhtum, lisaks jooksevad läbi hooaja liinid, mis näitavad tegelaste isiklikku arengut ja hoiavad pinget väljaspool juhtumeid. „Siberi võmmi“ kvaliteedi tagab Eesti parimate näitlejate kaasamine – lisaks peategelasi kehastavatele Veikko Täärile ja Robert Annusele tõi sarja sügishooaeg püsinäitlejatena ekraanile Andrus Vaariku, Tõnis Niinemetsa ja Helgi Sallo ning episoodilistes rollides mitmed teised Eesti tipp-näitlejad.
Parim meelelahutussaade
“Eesti Laul”
Eesti Laul on aasta suurim muusikasündmus, mis rikastab sihikindlalt Eesti muusikamaastikku sadade uute laulude ning kümnete uute artistidega. Laulukonkurss kaasab detsembrist maikuuni lisaks tele-eetrile ka rahvusringhäälingu raadiokanaleid ja internetiportaale ning koostööpartnerina teisi meediagruppe. Selle tulemusena luuakse mitmekümnele Eesti heliloojale ja artistile platvorm, mille kaudu tutvustada oma uusimat loomingut. Eesti Laul koosneb kahest veebisaatest, kahest poolfinaalist ning päädib grandioosse finaalvõistluse otsesaatega Saku Suurhallis, mis on suurima kohapealse publiku ja suurima tele-, raadio- ja veebiauditooriumiga lõppvaatus pikale protsessile, kus värsked laulud aasta kõige innovaatilisemas ja kvaliteetsemas telesaates võimsa showna kuulajatele-vaatajatele esitatakse.
Parim uus saade
“Suud puhtaks”
„Suud puhtaks“ on hoogne ja terav debatisaade. Eriliseks teeb originaalformaadi asjaolu, et otsestuudiosse tuuakse kokku ühiskonda erutavatel teemadel kõik kaalukad osapooled. Vaataja saab tervikliku pildi probleemi erinevatest tahkudest ja arvamustest ning teinekord sünnib eetris uusi nutikaid lahendusi ja öeldakse välja mõtteid, mis leiavad hiljem meedias ja avalikus arutelus suurt vastukaja. Näiteks pärast Risti koguduse õpetaja Annika Laatsi mõtteavaldusi „Suud puhtaks“ saates, algas laia tähelepanu leidnud arutelu arvamusvabaduse üle kirikuringkondades. „Suud puhtaks“ on korduvalt teinud koostööd „Pealtnägija“ ning teiste ERRi saadetega, et jätkata ja võimendada arutelusid samadel teemadel erinevates saadetes. Suud aitab puhtaks rääkida saatejuht Urmas Vaino.
Parim erisaade
“Inglite aeg”
Heategevussaade „Inglite aeg“ on neljal hooajal kogunud väljapääsmatus olukorras inimeste aitamiseks rekordilisi toetussummasid ja oli ka 2017. aasta edukaim heategevussaade. Läbi suure eeltöö sõelub saatemeeskond välja viis Eesti kõige põletavamate probleemidega peret, toob nende lood teleekraanile ja palub kaasmaalaste abi nende abistamiseks. Ka armastatud eesti lauljad ja muusikud ulatavad abikäe esitades muinasjutulises Ilusa muusika majas tuntud eesti lugusid. „Inglite aja“ muusikaline osa on lavastatud kodukontserdina, kus kõik laulud on spetsiaalselt valitud ja arranžeeritud. Kodustuudio pildikeel on hoolikalt komponeeritud ning kujundus detailideni viimistletud väljendades helgust ja jõulusoojust. Saate teeb eriliseks see, et toetuseks kogunenud summa jagatakse abivajajate vahel võrdselt.
Parim ajakirjanduslik lugu
“Haigekassale võltsarvete esitamine” – “Pealtnägija”, autor Kristjan Pihl
„Pealtnägija“ avastas, kuidas juhtivad meditsiinitarvikute firmad ja nimekas erakliinik kasseerisid riigilt fiktiivsete teenuste eest kopsakaid hüvitisi. Tegemist oli parimas mõttes uuriva ajakirjandusega. "Pealtnägija" kontrollis ühe vilepuhuja jutu peale tuhandeid Haigekassa arveid, otsis üles konkreetsed inimesed nende arvete taga ning võrdles summasid paberil ja reaalsuses. Kokku joonistus pilt aastaid toiminud skeemist. Esimese loo peale vallandus laviin. Tuhanded inimesed kontrollisid e-tervise süsteemis oma arveid ja toimetusele laekus üha uusi vihjeid, mis kinnitas, et pettus on arvatust laiem. Haigekassa otsustas pärast „Pealtnägija“ lugusid patustanud firmadega koostöölepingud lõpetada, viia pettuste uurimiseks läbi erakorraline audit ning esitas kuriteoteate prokuratuuri.
Parim naisnäitleja televisioonis
Luule Komissarov (“Õnne 13”)
Kuraasikas karakternäitleja kes samal ajal valdab täiuslikult ka kergeid ja hillitseituid tunnetenüansse. Kaamera armastab Luulet ja võime julgelt öelda et ka Luule armastab tuhatkordselt kaamerat!
Parim meesnäitleja televisioonis
Mait Malmsten (“ENSV”)
Mait Malmstenil õnnestub menuseriaalis „ENSV” Ats Aaviku tegelaskujus esitada ühe Eesti mehetüübi koondportree. Tippnäitlejana teeb ta seda justkui muuseas. Kuid see, et roll paistab vaatajale loomulik, on näitleja ameti peamine mõõdupuu. Malmsteni mäng on nüansirikas ja paneb kaasa elama mehele, kes hea meelega kõiges käed külge lööb, isegi siis, kui eesmärk on ehk liialt suur... Vähemasti üks selline Ats on igale vaatajale oma elustki tuttav, ja Malmsteni mängitud seriaalitegelane toob seega juba ekraanile ilmudes muige suule. ETV seekordses jõuluprogrammis said aga vaatajate kirjutatud pühadeluuletused just Malmsteni esituses erilise meeleolu, mida samuti iseloomustas muhe huumor. Malmsteni isikupära on igas olukorras mõjuv!
Parim naissaatejuht
Grete Lõbu (“Ringvaade”)
Grete Lõbu juhib Ringvaate saadet viiendat hooaega, teeb seda nii osavalt nagu polekski see Eestis kõige suuremaid väljakutseid pakkuv saatejuhipositsioon. Iga argipäeva õhtul tuleb tal sooritada üks kuni viis otse-eetri intervjuud või reportaaži absoluutselt kõigil maailma teemadel alates välispoliitikast ja lõpetades spordiga. Grete tugevused saatejuhina on võime intervjueeritavaid avada, kiire reaktsioon, empaatia ja oskus luua stuudios selline atmosfäär, millest ka kõik vaatajad tahaksid osa saada. Lisaks siirus - ta julgeb naerda, kui ajab naerma, ja poetada pisara, kui on tõesti kurb. Lisaks igapäevasele otse-eetritööle on Grete ka suurepärane toimetaja ja meeskonnamängija, kellega koos töötada on lihtsalt rõõm.
Parim meessaatejuht
Roald Johannson (“Roaldi nädal”)
„Roaldi nädala“ reportaaže tehes läheneb Roald Johannson igale uuele teemale talle omase vahetu huvi ja uudishimuga. Ta on oodatud külaline maabaarides ja lõbusatel olengutel, aga paneb kaasa mõtlema ka rasketel teemadel nagu võitlus sõltuvustega või elu dementsusega. Roald Johannsoni iseloomustab võime kõigiga suhestuda ja seeläbi jõuavad ekraanile lood, mis raputavad, lähevad hinge ja lõbustavad ning näitavad Eesti elu kogu selles eheduses. Tema reportaažid kõnetavad väga erinevaid sihtrühmi ning elavad oma elu edasi ka pärast tele-eetrit.
Parim telerežissöör
Villem Tarvas (“Kaks kanget Kagu-Aasias”)
“Kahe kange” reisisaadetele omases stiilis on Villem Tarvasel vähemalt sama suur roll kui sarja nimitegelastel Kristjan Jõekaldal ja Teet Margnal. Reisidel operaator-režissöörina kaasas käiv Villem Tarvas loob montaaži käigus sarjale isikupärase käekirja ja annab materjalile viimase lihvi, mis toetab peategelaste populaarseid rolle vaatajate seas.
Parim telestsenarist
Villu Kangur / Gert Kiiler (“ENSV”)
Villu Kangur ja Gert Kiiler pakuvad seriaali „ENSV” stsenaristidena televaatajale võimaluse, mida on raske ülehinnata: naerda iseenda üle. Möödunud ajastu narrus, samas toredus ja kordumatud olukorrad, isegi tolleaegsed karakterid, mis on tänapäeval kaotsi jäänud, elustatakse „ENSV-s” sel määral, et kohati on vaadates tunne – kõik see, mis kunagi oli, on mingis mõttes ikka veel siinsamas. Andekate kirjameeste tandemit iseloomustab detailitäpsus ja põhjalikkus. Iga jagu on üles ehitatud põnevate käänakutega ja hea ajalootunnetusega, mis pööratakse kõverpeeglisse.
Parim teletoimetaja
Õie Arusoo (“Osoon”)
Õie Arusoo on Osooni saates juures olnud selle algusest peale - 25 aastat. Osoon on tema lapsuke ja Õie omakorda Osooni ja selle meeskonda kaitsev emalõvi. Saade on aastatega mitmeid kordi muutunud nii sisu, tegijate kui stiili poolest. Õie on selle kõigega kaasa läinud, olles ise ka muutuste autor, et saade oleks alati ajakohane ja vaadatav. Ka viimase Osooni formaadimuutusega pani Õie täkkesse. Õie on tasakaalukas toimetaja ja ei otsi teemadest intriige vaid laiapõhjalisust. Õie on täpne toimetaja, tema jaoks on oluline keeleline korrektsus ja faktiline õigsus. Noore meeskonnaga kaasaskäimine nõuab uuenduslikku meelt ja seda on Õiel küllaga.
Parim teleoperaator
Madis Reimund (“Merivälja”)
Madis Reimund on nooremapoolne, kuid juba väljakujunenud käekirjaga operaator keda eristab võime stressirohkes ja meeletu tempoga televõtte graafikus toota nö filmipilti. See anne nõuab kogemust, head tunnetust ja õhust lahenduste haaramist. Madist iseloomustab seegi, et ta kohaneb kiiresti režissööri visiooniga, sest teleseriaali võtteplatsil ei ole kunagi liiga palju aega. Kui Madis on saate operaator, siis võib alati kindel olla, et pilt on vähemalt üks kindel asi võtteplatsil. „Merivälja“ oli 2017. aastal ekraanile jõudnud saadetest selgelt eristuva, nö filmiliku pildikeelega lavastuslik sari.
VÕITJAD
EFTA 2018 FILMIKATEGOORIA
Parim mängufilm
“November”
Režissöör: Rainer Sarnet
Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Loo peategelane on noor talutüdruk Liina (Rea Lest), kes on lootusetult armunud külapoiss Hansu (Jörgen Liik). Hansule on aga silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili (Jette Loona Hermanis). Lisaks nõuab Liina isa (Arvo Kukumägi), et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile (Sepa Tom).
Parim dokumentaalfilm
“Armastus…”
Režissöör: Sandra Jõgeva
29-aastane Veronika on neljandat kuud rase ning kolmandat kuud joomatsüklis. Veronika armastatu Fred on endine kriminaal, keda ta ka joomingu käigus pussitanud on. Veronika teiseks heaks sõbraks on Ivo – homoseksuaalne mees, kes on kindel, et just see naine on tema elu armastus, kahjuks küll vales kehas. Nende kolme päevad mööduvad tsüklijoodikute seltsis, kellega koos ei näe nad siin ilmas millelgi suuremat mõtet ega pea vajalikuks seetõttu kellelegi ennast tõestada.
Parim animafilm
“Manivald”
Režissöör: Chintis Lundgren
On päev enne Manivaldi 33. sünnipäeva. Üleharitud, töötu ja ükskõikne Manivald elab koos domineeriva pensionärist emaga ning veedab oma päevi klaverit harjutades. Samal ajal koristab ema tema sokke ning keedab talle kohvi. Elu on lihtne, kuid mitte kuigi hea. Nende ebatervislik sõltuvussuhe on kokku kukkumas, kui pildile ilmub kuum noor hunt Toomas, kes tuleb parandama nende pesumasinat. Ning neid endid.
Parim lühifilm
“Jää”
Režissöör: Anna Hints
Harri vaevleb süütunde käes, sest pole peale lahutust piisavalt aega veetnud oma 10-aastase pojaga. Et kaotatud aega tagasi teha, otsustab isa minna pojaga talvisele retkele üle jäise mere. Olles harjunud kõike kontrollima, seisab Harri jääväljal vastamisi jõududega, mida ta kontrollida ei suuda.
Parim naisnäitleja filmis
Rea Lest (“November”)
Rea Lesta kehastatud habras, kuid kindlameelne Liina on leidnud kiidusõnu enamikes “Novembrit” käsitlevates filmiarvustustes nii kodu- kui välismaal. “Real näib olevat loomuomane anne filminäitleja tööks, ta mõjub ekraanil orgaaniliselt ja puhtalt, mängides oma tegelaskujusid ääretu täpsuse ja vaoshoitusega, samas tormates ennastunustavalt jäisesse jõevette, lumme, mutta, segast-esse inimsuhetesse,” kirjeldab tema tööd Eesti Ekspress.
Parim meesnäitleja filmis
Tõnu Kark (“Rohelised kassid”)
Parim filmirežissöör
Rainer Sarnet (“November”)
Rainer Sarnet alustas selle filmi loomist juba enam kui kümme aastat tagasi ja tulemus on olnud ootamist väärt - “Novembrit” on saatnud edulugu nii Eestis kui rahvusvaheliselt, mida tõestavad osalemised Tribeca, Palici, Karlovy Vary, Shanghai jpt. tipptasemel filmifestivalide programmides. Sarnetit on tema töö eest juba tunnustatud auhindadega nii PÖFFi, Eesti Filmiajakirjanike Ühingu kui Kultuurkapitali poolt.
Parim filmistsenarist
Sulev Keedus (“Mehetapja / Süütu / Vari”)
Oskuse eest kirjutada lugusid, mis toimuvad omas ajas kuid on alati kaasaegsed ja puudutavad vääramatu jõuga olulisi teemasid.
Parim filmioperaator
Mart Taniel (“November”)
Mart Tanieli meisterlik operaatoritöö “Novembris” on leidnud ohtralt rahvusvahelist tunnustust. Ta on võitnud parima operaatoritöö auhinna New Yorgis Tribeca filmifestivalil ja Ameerika Operaatorite Liidu preemia ASC Spotlight Award. „November“ on väga kaunilt üles võetud. Mart Tanieli monokroomlääts koos eredate reflektoritega rõhutab lumemaastike tekstuuri, vee peegeldust ja peategelaste nägusid, toob meelde nii päikesest luitunud vanad fotod kui ka lisab müstilist vürtsi filmi pildikeelele. Ja kui pimedaks läheb, roomab välja ka meeleheide. „November“ on visuaalne nauding”, kirjutab Tanieli töö kohta Marina Richter ajalehes Sirp.
Parim filmihelilooja
Jacaszek (“November”)
Jacaszek on tunnustatud Poola kaasaegse elektroonilise muusika autor. Tema looming on sügavalt religioosse taustaga, mis sobitub ideaalselt “Novembri” küsimustega hingest ja selle müümisest või puudumisest. Jacaszeki poolt “Novembrile” kirjutatud originaalmuusika puhul tuleks välja tuua ka fakti, et muusika on loodud tänapäeva kontekstis üsna haruldasel moel ehk ilma referentsmuusikata st. režissööri poolt ette antud helinäideteta - helilooja looming sündis vaid puhtalt selle pealt, mismoodi ta filmi visuaali ja lugu ise tajus.
Parim filmikunstnik
Jaagup Roomet / Matis Mäesalu (“November”)
Jaagup Roometi ja Matis Mäesalu rolli “Novembri” juures ei saa ülehinnata. Jaagupi ja Matise ennastunustav töö filmi atmosfääri loomisel, ajalooliselt sobilike detailide ja interjööride leidmisel ja loomisel on erakordne.
Parim helirežisöör filmis
Marco Vermaas (“November”)
Hollandi noorema põlvkonna helirežissöör Marco Vermaas sai suurepäraselt hakkama keeruka ülesandega luua animaalsed helimaastikud, st. et vaatajal tekiks tunne, et kogu loodus on elus, et puudes, metsmaastikes, jõgedes ja lagendikes peitub salapärane hing ja elu.
Parim filmimonteerija
Martin Männik (“Nõukogude hipid”)
Martin Männik näitas üles pikaajalist pühendumist ja leidlikkust dokumentaalfilmi „Nõukogude hipid“ monteerimisel, kombineerides loominguliselt visuaalkunsti, animatsiooni, arhiivimaterjali ja nüüdisaegsed kaadrid ühtseks kaasahaaravaks tervikuks ühendades ajaloo tänapäevaga. Kolme koostööaasta jooksul suutis ta hästi sisse elada lillelaste maailma ja seda ka filmis koostöös režissööriga veenvalt väljendada. Martin on olnud vastutustundlik ja kannatlik kaasteeline sel üsnagi väljakutseterohkel teel. „Nõukogude hipid“ on osalenud praeguseks juba mitmel tunnustatud rahvusvahelisel festivalil, seal hulgas DokLeipzigis.
Parim kostüümikunstnik filmis
Jaanus Vahtra (“November”)
Multitalendist moekunstnik Jaanus Vahtra kostümeeris “Novembris” külarahva ajaloolistesse koredatesse kangastesse ja kaltsudesse, ürpidesse ja undrukutesse, millele ta vastandas mõisaelanike kaunid ja rõhutatult elegantsed kostüümid, voogava siidi ja sätendava sameti. Vahtra loodud hõrgud kostüümid sobituvad “Novembrisse” perfektselt, töötades sajaprotsendiliselt kaasa loo sügavama sisu - ilu ja inetuse, pimeduse ja valguse, hea ja kurja igavese võitlusega.
Aasta tegija filmikunstis
Taivo Tenso
