FILMINOMINENDID
PARIM MÄNGUFILM
Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia DzPäevad, mis ajasid segadussedztegevus toimub 1990. aastate teises pooles. Filmi peategelane Allar liigub ühelt südasuviselt Eestimaa peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.
Anna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maajamas puhates oma suhteidparandada. Nad pakuvad öömaja tormi kätte jäänud paarile, kes peab neid maja omanikeks. Anna ja Juhan haaravad kinni uutest rollidest ning alustavad mängu, mis viib neid hävingu äärele.
Mattiase unistuseks on peale keskooli lõpetamist minna Berliini fotograafiat õppima. Tema plaanid seab ohtu armumine hulljulgesse bipolaarsesse Hannasse, kes tõmbab Mattiase kaasa sündmustekeerisesse, mis viib poisi seadusega pahuksisse. Päästes Hannat tema enese küüsist, paneb Mattias toime kuriteo, mis ähvardab ta aastateks trellide taha viia. Karistusest pääsemiseks on ainult üks viis – lasta end süüdimatuks tunnistada. Selleks aga tuleb Mattiasel teeselda ainsat psüühikahäiret, mida ta tunneb – bipolaarsust.
PARIM DOKFILM
"Armastuse maa" on dokumentaalfilm põhjapõtradest, naftast, poliitikast ja luulest. See on lugu Lääne-Siberi taigas elavast metsaneenetsi põhjapõdrakasvatajast ja luuletajast Juri Vellast, kes püüab tõestada, et ka üksikisikul on võimalik põliselanike elukeskkonda hävitavale suurvõimule vastu seista.
Südamlik portreelugu „Šuša“ uurib usalduslikus õhkkonnas Valgevene esimese riigipea Stanislav StanislavovitšŠuškevitši argitoimetusi. Kuidas elab ja millest mõtleb mees, kes algatas veerandsaja aasta eest Valgevene, Venemaa ja Ukraina vahel sõlmitud Belovežje lepped, millega saadeti laiali Nõukogude Liit? Aeg-ajalt enda lõbuks või sõpradele klaveril Võssotski varasemat loomingut mängiv Šuškevitš on lähiajaloo üks suurmehi, kelle initsiatiiv vallandas doominoefektina Euroopat mõjutanud geopoliitilise nihke. Ent Šuškevitš ise ei pea oma olulisimaks saavutuseks „kuuendiku planeedist“ hingusele saatmist, vaid iseseisva Valgevene tuumarelvavabaks muutmist. „Šuša“ on elujaatav lugu eelkõige inimeseks jäämisest. Tähtsal kohal filmis on ka rahvuse, keele ja kultuuri positsioon, sest valgevenelane, venelane ja ukrainlane erinevad suuresti...
Poeetiline dokumentaalfilm sõjast räsitud Tšetšeenia külast, mille sümboolseks keskpunktiks on surnuaed. Küla elab ja hingab unisoonis. Hauakaevajatel on pidevalt käed tööd täis. Surm on igapäevane külaline. Polegi oluline kas järjekordne sõda on lõppenud või mitte. Inimesed on veritasu suletud ringis. Ringis tantsides korratakse palveid Jumalale. Ainult lehmad mäletsevad muretult surnuaia kõrval ja lapsed elavad õnnelikku lapsepõlve. Lahkudes ütlevad tšetšeenid üksteisele: "Tule tagasi vabana!"
PARIM LÜHIFILM S.H DOKUMENTAALFILM
Eesti looduse üks erilisemaid tunnusjooni on soomaastik. Sooalad on justkui filtrid, mis imavad endasse heitgaase ja puhastavad inimestele hingamiseks tarvilikku õhku. Sood on ka head põhjavee hoidjad. Ometi ei ole nende loodusmaastike tulevik sugugi pilvitu. Film toob vaatajani kaks eri maailma, mis nii sisult kui vormilt on vastandid. Evolutsiooni käigus kujunenud korrapäratud loodusmaastikud koos seal toimetavate elusolenditega vastanduvad inimeste loodud korrapäraga, perfektselt sirgete kaevandamisväljadega.
Mausoleum räägib tragikoomilise satiiri patoloog Akeksei Abrikosovist, kes Lenini surma järel balsameeris tema keha ja dzvõitis surmadz. Sellest ajast peale on Abrikosovi ja tema assistendi Saša elu olnud eranditult seotud Vladimir Iljitši keha hooldamisega. On aasta 1936, Stalini repressioonide dzööeludz ajajärk, keegi ei maga, käivad arreteerimised ja mahalaskmised, keegi ei ole NKVD ees turvatud, eriti nõukogude eliit. Aga just enne maipühi on Lenini sarkofaagi sattunud kärbes! Enne suure juhi visiiti peab Abrikosov leidma lahenduse. Algab võidujooks elu ja surma peale...
Poeg ei ole oma isaga kaheksa aastat suhelnud, tütar ootab kannatamatult isa surma ja lapselaps tahab vihmaussi purki panna. Vana mees aga paneb visalt vastu ja istutab uusi lilli, teadmata, kas tema silmad nende õitsemist näevad.
PARIM ANIMAFILM
Dokumentaalne animatsioonfilm unistusest, mis läbi filmi ka lõpuks täitub. "Tühi ruum" elustab ühe kunagise unistuse, kunagi ammu eksisteerinud korteri ja ühe väikese tüdruku, kes seal toimetab ja mängib. Film esitab loo, mida kartulikeldris varjav isa nägi oma unistustes. "Tühi ruum" on ühe unistuse rekonstruktsioon, taustal 1950ndate ühiskondlik äng - äsja lõppenud sõda, küüditamine, kohustuslik kolhooside moodustamine, metsavendade püüdmisaksioond.
Linn, see on arhitektuur eelkõige. Arhitektuur olla kivinenud muusika. Muusika jõudvat jumalale kõige lähemale, kui mõjutada arhitektuuri hüperläps tehnikaga ja lisada muusika, sünnib sellest uus elu...
PARIM OPERAATOR
Erik Põllumaal on vaoshoitud ja täpne kaamerapaigutus ning pilti iseloomustab vilgas jahedus.
Suurepärane koostöö ja teineteisemõistmine režissööriga. Oskus luua atmosfääri. Leidlikus tehniliste lahenduste väljatöötamisel. Nii kodumaine kui välismaa publik ning eriti müügiagendid on toonud esile väga tugeva ja haarava kaameratöö.
HEIKO SIKKA (Polaarpoiss) "Polaarpoissi" on korduvalt kiidetud kauni ja poeetilise filmikeele eest. On öeldud, et just tänu sellele pildile ei jää hoolimata tõsistest ja kohati lausa süngetest teemadest sellest filmist vaatajale masendavat tunnet. Erilist tähelepanu tahaks pöörata efektsetele innovaatilistele lahendustele, kuidas on filmis kujutatud hetki, mil peategelane pildistab ning vaatajale on antud võimalus näha maailma läbi fotoaparaadi objektiivi – nii nagu fotograaf seda näeb.
PARIM REŽISSÖÖR
Uudne ja julge lähenemine ühes suurepärase atmosfääri tabamise ja loomisega. Isepäine, omapärane, kaunis ja meeldejääv.
Anu on teinud suurepärast tööd noorte näitlejate lavastamisel nii keerulistes rollides. Samuti tuleb kiita režissööri tervikutunnetust realistliku ent poeetilise maailma loomisel ning tema oskust puudutada oma looga vaatajaid väga sügavalt.
PARIM STSENARIST
Mängufilm "Ema" on Leana Jalukse debüütstsenaarium, mis tõi filmile rahastuse mikroeelarveliste filmide voorust. Mainekas Roger Ebert'i filmiarvustuste ja -reitingute leht kirjeldab stsenaariumi järgnevalt: ""Ema" võlu peitub osaliselt mitmetes järgnevates paljastustes: iga stseen koorib maha ühe kihi, iga stseen lisab informatsioonikillu. Selle filmi jooksul tuleb oma esmamuljeid korduvalt kohandada. See on kaunilt struktureeritud stsenaarium."
Livia Ulmani ja Andris Feldmanise napp ja tihedalt punutud stsenaarium säilitab toime ja täitmise osas elegantse mitmetähenduslikkuse.
Argised dialoogid ja tegevustik. Loomulikuna mõjuvad monoloogid.
PARIM NAISNÄITLEJA
Tiina Mälbergi nimiroll filmis "Ema" on filmi ca 40-s rahvusvahelises arvustuses üks filmi enim kiidusõnu pälvinud osi. Tegemist on Mälbergi debüüdiga täispika mängufilmi peaosas. Roll kirjutati temale mõeldes ning Mälberg ise on öelnud, et see "see vääris äraootamist". Nimiosa täitmine filmis "Ema" tõi ka Tiina Mälbergile 2016. aasta Lääne-Virumaa aastategija tiitli.
"Teesklejate" trump on tugevates näitlejatöödes. See on nelja näitleja film, psühholoogiline draama, mille väljamängimine eeldab meisterlikkust. Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld ja Mari Abel teevad kõik tugevad rollid, paaride omavahelised suhted on selgelt välja joonistatud. Pohla ja Võigemasti karakterid teeb keeruliseks see, et nende mäng on mitmetasandiline - selle eesmärk on keerata ümber sõrme ka vaataja.
PARIM MEESNÄITLEJA
"Teesklejate" trump on tugevates näitlejatöödes. See on nelja näitleja film, psühholoogiline draama, mille väljamängimine eeldab meisterlikkust. Mirtel Pohla, Priit Võigemast, Meelis Rämmeld ja Mari Abel teevad kõik tugevad rollid, paaride omavahelised suhted on selgelt välja joonistatud. Pohla ja Võigemasti karakterid teeb keeruliseks see, et nende mäng on mitmetasandiline - selle eesmärk on keerata ümber sõrme ka vaataja.
Eranditult kõik välismaised müügiagendid, levitajad, filmitegijad ja festivalidepublik on kiitnud filmi näitlejaid, eeskätt Allarit kehastanud Hendrik Toompere Jr’it väga tõetruu rollisoorituse eest. Suur pühendumus ja loo ning karakteri arengusse panustamine koostöös režissööriga.
Rolandil oli Polaarpoisi filmis täita kaks keerulist ülesannet, mida ta tegi suure pühendumusega. Kuna tal tuli kehastada noort andekat fotograafi, siis tuli tal õppida mõtlema, vaatama, liikuma ja käituma nii nagu tõeline fotograaf. Ta pidi õppima kas või jooksupealt vilunult käsitlema vanaaegset Hasselbladi keskformaatkaamerat ning fotosid ise ilmutama. Kõike seda õppis ta meie filmi fotograafi Renee Altrovi käe all ning elukutselised fotograafid on korduvalt kiitnud Mattiase kui fotograafi täpsust ja ehedust. Ühtlasi pidi Roland kehastama noormeest, kes teeskleb bipolaarset käitumishäiret. See eeldas temalt väga keerulisi stseene psühhiaatriahaiglas, kus Mattiase tegelaskuju on murdumise äärel. Tegemist oli Rolandi jaoks esimese täispika mängufilmi...
PARIM HELIREŽISSÖÖR
Horret Kuusi loodud heli on minimalistlik - helikujundus nimelt ei tähenda alati heli, vaid ka heli puudumist, heli võimendumist heli puudumisel. Filmi puhul on kiidetud heli, sh muusika kasutamist, mida enamasti ei panda tähelegi - ja mida seega võib lugeda üliõnnestunuks.
Tohutu pühendumine, õige emotsiooni tabamine, helimaailma meisterlik kokkupanek.
Muusika ja helikeele mõjusa kasutamise eest filmis "Polaarpoiss".
PARIM FILMIKUNSTNIK
Eva-Maria Gramakovski kunstnikutöö toetab stsenaristide ja režissööri poolt loodud maailma ideaalselt. Kunstnikul on õnnestunud luua filmile viies peategelane – maja, milles tegevus toimub. See on justkui minimalistlik kollaaž tuhandest ajakirjaväljalõikest - näiliselt iseloomutu, kuid siiski õudustäratavalt selles viibivate inimeste temperamenti dikteeriv.
Looga sügavuti minek. Suurepärane kolleeg tervele võttemeeskonnale. Lisaks tugev organisatoorne võimekus.
Oskuse eest näidata Tallinna täiesti uues võtmes, tuues vaatajani põneva kaasaegse, urbanistliku ja alternatiivse linnaruumi ning värvipsühholoogia tundliku ja mõjusa kasutamise eest filmis . Võimsa töö eest Porkuni mõisasse psühhiaatriahaigla ehitamisel.
PARIM MONTAAŽIREŽISSÖÖR
Tambet Tasuja on vaieldamatult üks Eesti parimaid monteerijaid. Tema töö algas filmi stsenaariumifaasis ning kuigi tegemist oli filmiga, mis muutus tegemise käigus üsna vähe, sisaldab see Tambeti ettepanekul antud peent lihvi.
Eripärase struktuuriga loo jutustamine. Leidlikkus materjali kokkupanekul, tabades ja tunnetades autori nägemust ja positsiooni. Tugevad organisatoorsed võimed postproduktsiooni haldamisel.
Tempoka, täpse ja hästi jooksva montaaži eest filmis "Polaarpoiss".