Rolandil oli Polaarpoisi filmis täita kaks keerulist ülesannet, mida ta tegi suure pühendumusega. Kuna tal tuli kehastada noort andekat fotograafi, siis tuli tal õppida mõtlema, vaatama, liikuma ja käituma nii nagu tõeline fotograaf. Ta pidi õppima kas või jooksupealt vilunult käsitlema vanaaegset Hasselbladi keskformaatkaamerat ning fotosid ise ilmutama. Kõike seda õppis ta meie filmi fotograafi Renee Altrovi käe all ning elukutselised fotograafid on korduvalt kiitnud Mattiase kui fotograafi täpsust ja ehedust. Ühtlasi pidi Roland kehastama noormeest, kes teeskleb bipolaarset käitumishäiret. See eeldas temalt väga keerulisi stseene psühhiaatriahaiglas, kus Mattiase tegelaskuju on murdumise äärel. Tegemist oli Rolandi jaoks esimese täispika mängufilmi peaosaga. Mattiase tegelaskuju on filmis absoluutselt igas stseenis. See, millise pühendumusega Roland töötas ja kuidas see tema mängus peegeldus, väärib kahtlemata tunnustust.
